Pärast teise kursuse lõppu küsisid paljud osalejad, kas koolitaja oleks veel nõus õpetama mõningate lillede valmistamist. Kuna ees olid pikad pühad, siis vastuse lubas ta anda peale pühi. Nii saigi meie teisel kursusel osalenud grupp 2020.a alguses teada, et alates märtsi algusest on tulemas kolmas online kursus.
Minu õnneks saadeti seekord pärast registreerumist kohe link, et näha milliseid lõikureid ja veineinereid vaja on või milliseid juba varasemalt olemasolevaid saan kasutada. Ega's midagi. Võtsin oma suure kotitäie erinevaid lõikureid ja veinereid välja ja vaatasin ning mõõtsin üle. Suurem osa oli õnneks olemas või sobivad. Osaliselt tuli aga juurde hankida. Kuna Eestis on nende lõikurite ja veineritega nagu on, siis osa vajalikust sain Inglismaalt ja osa hoopis USA tootjalt. Olin seekord kiire ja sain kõik enne kätte kui Eestis eriolukord välja kuulutati. Seoses Hiinast alguse saanud Covid-19 viirusega on postipakkide liikumine muutunud ülekoormatuks ja sellest tingituna ka üliaeglaseks. Kui paljud kursusekaaslased (seltskond on väga rahvusvaheline ja üle maailma laiali) registreerusid viimasel hetkel, siis tekkisid neil probleemid - küll olid lõikurid juba otsas ja uusi veel ei olnud, lisaks postipakkide üliaeglane liikumine. Mõistsin täiesti nende muret, kuna nad ei saanud alustada kohe, kui kursus algas. Igal nädalal tuli valmistada aga uus lill. Teisel kursusel oli mul ka probleem, et lõikurid ei jõudnud õigel ajal kohale ja siis lihtsalt ei saa teha. Hiljem tuli seega kiiremini töötada. Mäletan, et tegin ühel päeval 3 erinevat lille. Seekord olin paremini ettevalmistunud.
Esimese nädala tööks olid O'Hara roos ja Juliet roos.
Teise nädala tööks oli Gardeenia - suur ja väikesed. Suur on ikka nii suur, et võib lihtsalt ühe ainsa tordile lisada. Väikseid võib aga mitu olla. Kui siiani olime kursuse raames rohkem pannud rõhku õite ilule, siis nüüd tuleb alati teha ka lehed juurde, mis on kui täpp i-le. Uue värvimistehnika juures meeldib mulle see, et värv ei pudise enam, mis on eriti oluline lehtede puhul. Õite puhul kasutasime jällegi teistsugust tehnikat - kõik ikka selleks, et kogu tegemise protsessi kiirendada. Võib ju küsida, et miks valge õie puhul kasutada veel valget värvi, kuid tõetruuma tulemuse saavutamiseks on see vajalik. Läbi kolme kursuse on rõhk olnud just kiiremal lille valmistamisel.
Kolmanda nädala tööks olid wild rose ja vanda orhidee. Roos on suur ja ilus. Õie läbimõõt on u 14 cm (suur gardeenia on umbes sama suur). Roos õnnestus kenasti ja sellega võib isegi rahul olla. Orhidee oli aga oluliselt raskem teha. Eriti tore oli aga see, et kui lill oli valmis, kõik koristatud ja hakkasin järgmise nädala töö jaoks lõikureid-veinereid valmis panema, siis esimese asjana võtsin välja vanda orhidee lõikurid.....brrrrr. Seega oli kogu ponnistus sobivate lõikurit leidmisel mõttetu ajakulu. Vanda puhul jällegi täiesti uus värvimise tehnika, kuid see tuleb välja vaid õige veineri kasutamisel, mida mul hetkel veel ei ole.
Neljanda nädala tööks oli teha tulikas, kirsiõitega- ja õunapuuõitega oks ja põldmarjad.
Kõige nürim oli vast teha põldmarju. Kui sul on olemas veiner marjade tegemiseks siis u 10 sek ja mari on valmis. Mul kulus 5 marja tegemiseks pea 2h, sest pidin tegema iga marjal oleva pallikese käsitsi ja siis kleepima kokku:). Õnnes on kogemus õpetanud, et kui väga mõtlema ei pea, siis saab muu tegemise/kuulamise kõrvalt ka teatud asjad ära tehtud. Nüüd kõigest järjekorras. Tulikas - ilus ja õrn ja tihe. Neid kroonlehti ikka läks sinna. Kuna grupi teised liikmed olid juba teinud ja pilte nädanud, siis oli selge, et tuleb ikka väga juhise järgi teha, muidu valmib ikka täiuslik kapsapea. Püüdsin väga ja sai valmis ka. Õie läbimõõt on u 6 cm.
Alguses tundus hirmutav, et kui palju aega kulub kirsiõite ja õunapuuõite valmistamiseks. Reaalsus oli aga see, et tegelikult läks kähku ja imelik oleks olnud valmistada kummastki vaid üks õis. Kõikidele kroonlehtedele on antud tekstuur.... jah, igaüht on eraldi veineri vahele pandud. Tüütum osa oli ehk tolmukate punti köitmine, kuid jällegi - tegin seda samal ajal ja nii muuseas.
Viienda nädala tööks olid klassikalised tulbid ja päevalill.
Mida lihtsam lill, seda olulisemaks muutusid nö nähtamatud detailid. Esimene tulp tuli täpselt selline, nagu varasemalt olin teinud. Siis aga meenusid tookordsed kitsaskohad ja .....voilaa, kõik tuli välja.
Jah, ka tulpide puhul on oma väiksed nõksud, et need õnnestuksid.
Päevalill oli pisut keerulisem. Kroonlehtede tegemine läks küll kiirelt, sest põhimõtted on varasemalt tehtud lilledega sarnased. Kasutasin esmakordselt ka Progel geelvärvi, mis annab üsna sügava ja intensiivse tooni. Südamiku tegemine oli aga paras ettevõtmine. Siin on kindlasti vajalik silikoonvormi olemasolu, sest muidu korrektset südamikku teha on väga keeruline, et mitte öelda pea võimatu. Teine koht, millega tuli rohkem vaeva näha olid tupplehed, sest päevalillel on neid väga mitu ja need on küljepealt vaadates ka kenasti näha. Sellel koolitusel me ei tegelenud tupplehtedele ja varrele imepeenikeste karvakeste lisamisega. Kuna lilli kasutatakse tordil ja imepeened karvakesed võivad siiski pudeneda, siis tordile lisatavatel lilledel neid ei kasutatagi. Lill ise sai selline-
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar