Tort sõbrapäevaks

 

Tort Piimaneiu ehk Milky Girl

Algne retsept on pärit M. Sinkkoneni raamatust "Torditeadus 2".  Aitäh Marika! 

Kuna sama retsepti järgi toimus tordi tegemine ka Tordikooli veebinaris, kus ma ikka olen osalenud või hiljem järgi vaadanud, siis oli hea vaadata ka oma konspekti. Viimasest oli suur abi, sest muidu oleks tulnud biskviiti ikka väga palju meie jaoks. Arvutasin enda jaoks koguse, millest saab ühe 38*43 cm plaaditäie biskviiti ja sellest saab omakorda 3* 18 cm läbimõõduga biskviidiketast ning lisaks ühe biskviidi ketta kokku pandud jääkidest (kasutan keskmiseks kihiks). Täidiskreem ei ole raamatus oleva retsepti järgi tehtud, vaid on enda kogemuse järgi kokku pandud.

Biskviit

85.5 gr muna ehk 2 M suuruses muna

33 gr sulatatud ja jahutatud võid

250 g kondenspiima (Jaani)

19 gr hapukoort

110 gr nisujahu

8 gr küpsetuspulbrit

Kuumuta ahi 165 kraadini (PÕ). Sulata või ja jäta jahtuma. Kaalu välja jahu ja küpsetuspulber ning sega läbi. Vahusta munad, kuni näed, et nende maht on u 4-5 kordistunud. Lisa sulatatud või, sega. Lisa kondenspiim ja hapukoor, sega. Viimasena lisa nisujahu, mis on segatud küpsetuspulbriga. Segasin mikseriga aeglasemal käigul. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta u 10-12 min. Kontrolli küpsust tikuga, vajadusel küpseta 1-2 min veel. Jahuta biskviit ja lõika vormiga 18 cm läbimõõduga ketasteks. 

Kuni biskviit jahtus, tegin valmis kattekreemi ja siis alles täidiskreemi. 

Kattekreem

135 gr valget šokolaadi

100 gr vahukoort (I)

100 gr vahukoort (II)

Kaalu välja šokolaad. Kuumuta vahukoor (I) keemiseni ja vala šokolaadile, lase 1-2 min seista ja sega ühtlaseks. Nüüd lisa vahukoor (II), mis on külm ja sega läbi. Kata segu kontaktselt kilega ja tõsta külmikusse 4-6 h seisma või lase seista üleöö. 

Täidiskreem

140 gr suhkruta marjapüreed (maasikas on mahe, mustsõstar tugevama maitsega)

8 gr želatiini

200 ml vahukoort

300 gr kohupiimapastat (vanilli)

40 gr suhkrut

Pane želatiin külmavette likku. Kuumuta u 1/3 marjapüreest ja lisa sellele želatiin, sega kuni viimane on sulanud. Nüüd lisa ülejäänud marjapüree ja sega läbi, jäta ootele. Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks. Sega marjapüree kohupiimapastaga ja siis lisa vahustatud vahukoor. 

Tordi kokkupanek. 

Pane valmis alus, millele tordi kavatsed teha. Tõsta sellele tordirõngas ja sisemine äär kata tordikilega. Nüüd pane üks biskviidiketas põhjaks, kata 1/4 kreemiga ja korda kuni kõik biskviidid on laotud vormi kihiti kreemiga. Jätsin viimaseks kihiks kreemi, aga võib jätta ka biskviidi. Vahele võib panna lisaks soovi korral ka marju. Tõsta oma torditoorik külmikusse maitsestuma/niiskuma u 6-8h või üleöö. 

Vahusta nüüd kattekreem ja kata sellega oma torditoorik. Kaunista vastavalt soovile. 

Tähelepanekud:

- kuigi retseptis on öeldud, et kõik biskviidi koostisained peavad olema toasoojad, siis mul juhtus nii,  et kõik olid külmkapi külmad. Biskviit õnnestus, kuid külmade koostisosadega tehes tuleb arvestada, et valmis segatud taigen on oma konsistentsilt pisut tugevam, kui toasoojadest komponentidest segatud taigen (plaadile pannes on voolavam) ja plaadil tuleb seda spaatli abil ühtlaselt laiali ajada. 

- biskviidi magusus on optimaalne, kuigi võiks eeldada, et tuleb läägelt magus (250 gr kondenspiima on arvestatav kogus), siis seda see ei ole.

- biskviidikettaid ma ei niisutanud torti kokku pannes, kui soovid, võib niisutada. Täidiskreem niisutas piisavalt.

- kattekreem on hea ja annab võimaluse mängida ka teiste šokolaadidega (piima- või tumešokolaad), kuid oma olemuselt ei ole see kuiv, mistõttu tasub olla ettevaatlik nt nonparellide lisamisel - minul hakkas nende värv  üleöö külmikus seistes nö sulama - jälle teadmise võtta rikkam!

Kui tordid lähevad kõrgustesse....

 Lisan mõned pildid kõrgustesse kerkinud tortidest.....

1. brownie-toorjuustutort

2. Kohupiima-vahukooretort kirssidega                                                                                                       

Sifoonbiskviit

Ühel hetkel hakkas ilmuma nii eesti keeles kui ka inglise keeles järjest enam torte, mille tegemisel kasutati sifoonbiskviiti. Tundus väga põnev ja nii saigi välja uuritud, millega täpsemalt tegemist on. Sisuliselt lisatakse/segatakse/vahustatakse klassikalised biskviidi valmistamise komponendid teises järjekorras, lisatakse pisut  õli ja muud vedelikku, vahel ka küpsetuspulbrit. Uudishimu ei andnud rahu ja nii saigi otsitud välja paar retsepti, mida katsetasin.

Proovisin kahte erinevat retsepti, millest esimese puhul tuletasin ka kakaoga variandi. Teise retsepti puhul päris koogini ei jõudnud, sest biskviit maitsest lihtsalt imeliselt niisamagi. 

Sifoonbiskviit.

hele sifoonbiskviit 

    ja tume sifoonbiskviit

Retsept nr 1 ja 2.

5 muna (53-63 gr)

75 ml õli

70 ml piima

80 gr nisujahu

20 gr maisitärklist (asenda retseptis 2 maisitärklis suhkruta kakaoga)

75 gr suhkrut

5 gr sidrunimahla või valgeveini äärikas

Kuumuta ahi 145 C-ni. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja aseta sellele 20 cm läbimõõduga koogirõngas või lahtikäiv koogivorm (ilma põhjata). Eralda munavalged kollastest eraldi kausidesse. Sega kokku nisujahu, maisitärklis ja õli, kuni on ühtlane. Lisa piim ja munakollased taignale, sega kuni on ühtlane. 

Lisa munavalgetele sidrunimahl  ja alusta vahustamist. Vahusta, kuni on tekkinud kerge vaht ja alusta siis suhkru lisamist, tee seda kolmes osas ja vahusta tugevaks vahuks. 

Tõsta 1/3 munavalgevahust taignale ja sega õrnalt läbi. Korda tegevust, kuni kogu munavalgevaht on segatud. Vala tainas koheselt ettevalmistatud vormi ja küpseta u 34-38 min. Kontrolli küpsust tikuga. Kui biskviit on küps, siis tõsta vorm ahjust välja ja keera tagurpidi ahjuplaadile jahtuma. Eemalda vormist, kui biskviit on täielikult jahtunud. 

Tähelepanekud:

- on väga oluline vahustada munavalged piisavalt tugevaks vahuks, muidu tuleb ahjust munakook.

- maitselt on tegemist õrna, maheda ja siidiselt pehme biskviidiga, mis niisutamist ei vaja.

- kui pelgad, et munavalge ei saanud piisavalt vahtu, siis lisa jahule 3/4 tl küpsetuspulbrit.

Kolmas variant sifoonbiskviidist

Retsept 3 

60 gr nisujahu

20 gr maisi- või kartulitärklist

5 gr küpsetuspulbrit

40 gr suhkruta kakaod

5 muna (53 gr)

130 gr suhkrut (65gr+65gr)

60 ml õli (mahedamaitselist nt viinamarjaseemne õli)

95 ml täispiima või vett

5 ml vanilliekstrakti

Kuumuta ahi 170 C (PÕ 155 C). Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja aseta sellele 24 cm läbimõõduga koogirõngas või lahtikäiv koogivorm (ilma põhjata). Sõelu kaussi jahu, tärklis, küpsetuspulber ja kakao - see on kuivsegu. Eralda munavalged kollastest eraldi kaussidesse. Tõsta munavalgetega kauss külmkappi ootele. Vahusta munakollased 65 gr suhkruga heledaks kreemjaks vahuks. Lisa õli ja vahusta sisse. Lisa piim ja vaniljeekstrakt. Sõelu juurde 1/2 kuivainesegust ja sega ühtlaseks. Sõelu juurde teine osa kuivainesegust ja sega ühtlaseks. Vahusta munavalged vannivahtu ja lisa 65 gr suhkrut 3-s osas ise samal ajal vahustamist jätkates. Vahusta tugevaks vahuks (stiff peaks - tõstes vispili tagurpidid, siis selle küljes olev munvalgevahu tipp vajub suunaga allapoole). Sega õrnalt munavalgevaht teisele segule 1/4 osa korraga. Vala tainas 24 cm läbimõõduga vormi, koputa ahjuplaati koos vormiga õrnalt vastu lauda, et suured mullid eralduksid ja küpseta u 35-40 min. Kontrolli küpsust tikuga. Kui biskviit on küps, siis tõsta vorm ahjust välja jahtuma. Eemalda vormist, kui biskviit on täielikult jahtunud.

Sefiiritort vaarikatega

2022.a vanavanemate päevaks sai tehtud sefiiritort vaarikatega. 

Sefiiritort just seepärast, et see maitseb nii suurtele kui väikestele. 

Retsept:

Biskviit

4 muna (M suurus- 53-63 g)

150 gr suhkrut

150 gr nisujahu

Pane ahi kuumenema, et see jõuaks 170˚C (PÕ) kuumeneda enne, kui biskviidi ahju paned. 

Löö munad lahti vahustamisnõusse ja lisa 150 gr suhkrut. Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. Vaht on piisavalt tugev, kui see vispli küljest alla valgudes nö voldib ehk sa näed, kuidas alla valguv munavaht vajub õrnalt eelnevalt vajunud vahu peale, kuid ei vaju sellega koheselt ühtlaseks siledaks. Kui vajub kohe siledaks, siis vahusta u 5 min veel ja kontrolli uuesti. Munade vahustamise ajal kaalu ja sõelu nisujahu eraldi kaussi. 

Pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 20 cm läbimõõduga koogirõngas või lahtikäiv vorm ootele.

Kui munavaht on piisavalt tugev,  lõpeta vahustamine. Sõelu  ½  nisujahust sellele ja sega õrnalt sisse. Nüüd lisa teine osa jahust (1/2) ja sega. Lõpeta segamine kohe, kui jahu on segunenud munavahuga. Vala biskviittainas koheselt vormi ja tõsta ahjuplaat vormi valatud taignaga ahju (1 aste keskmisest madalamale) ja küpseta u 25 min. Kontrolli küpsust puidust grilltikuga - kui keskele torgatud tikk jääb puhtaks on biskviit valmis, kui ei, siis küpseta u 3-5 min veel ja kontrolli uuesti. Valmis biskviit tõsta restile jahtuma. Jahtunud biskviit lõika noa abil vormirõnga küljelt lahti. Lõika jahtunud biskviit 3-ks kihiks.

 Tähelepanekud:

- mahlasema ja lõikamisel vähem pudiseva biskviidi saad, kui küpsetad selle valmis 1-2 päeva enne tordi tegemist. Selleks jahuta küpsetatud biskviit ja mähi toidukilesse. Säilita otsese päikesevalguse eest kaitstult toatemperatuuril.

- antud kogusest küpseb 6 cm kõrgune biskviit 20 cm läbimõõduga vormis.

- koogirõngast või vormi rasvainega määrida vaja ei ole, nii küpseb biskviit kenasti sirge äärega ja jahtudes ei tõbmu küljed sissepoole.

 

Täidis:

400 gr ricotta-kohupiima

300 ml vahukoort

110 gr suhkrut

200-300 gr külmutatud vaarikaid

Pane vahustamisnõusse vahukoor ja suhkur ning vahusta tugevaks vahuks. Teises kausis sega samal ajal lahti ricotta-kohupiim. Kui koor on vahustatud, lisa  see kolmes osas u 1/3 osa kaupa ricotta-kohupiimale ja sega õrnalt läbi. Tõsta saadud segu külmkappi ootele.

Torditooriku kokkupanek.

Võta alus, millel torti serveerida kavatsed ja tõsta pealmine biskviidikiht sellele. Nüüd võta külmikust vahukoore-ricotta-kohupiimasegu ja tõsta pool sellest biskviidile  ning silu ühtlaseks kihiks. Lisa silutud kreemile pool külmutatud vaarikatest ja vajuta luska või palettnoa abil need kreemi sisse. Jälgi, et vaarikad ei oleks servale lähemal kui 1-1,5 cm. Nüüd tõsta peale teine biskviidikiht ja kata ülejäänud kreemi ja vaarikatega nagu esimese biskviidikihi puhul tegid ja kata pealt viimase ehk kolmanda biskviidikihiga. See on sinu tordi toorik. Silu tooriku väliskülg palettnoa või kaabitsa abil siledaks, et kreemi ja biskviidikihid moodustaksid ilusa sileda külje. Kata toorik toidukilega ja tõsta vähemalt 6 h kuni üleöö külmikusse.

Tähelepanekud:

- kui soovid torti sama päeval süüa, siis niisuta biskviidi kihte näiteks piimaga.

Sefiir

4 munavalget

280 gr suhkrut

85 gr vett

1-1,5 tl sidrunihapet (peenike puru nt SantaMaria)

Pane munavalge vahustamisnõusse. Kaalu potti suhkur ja vesi ning alusta siirupi keetmist keskmisel kuumusel. Kui siirup hakkab keema, siis hakka munavalgeid vahustama. Sega siirupit ja kuumuta, kuni lusikalt alla vajuva 4-5 tilga järel tekib väike niidike. Nüüd lõpeta siirupi keetmine  ja vala aeglaselt samal ajal vahustatava munavahu hulka. Jätka vahustamist ja lisa sidrunihape. Vahusta kuni näed, et sefiir on muutunud tihkeks, koondunud vispli külge ja vahustamisnõu on käega katsudes leige. Nüüd on sefiir valmis. Soovi korral tooni sefiiri toiduvärviga ja pane  tüllega pritskotti, et oleks parem torditoorikule kanda.

Tõsta külmikust välja oma torditoorik ja kata esmalt küljed ja siis pealt. Silu palettnoa abil.

Sellest kogusest sefiirist jätkub Ø20 cm torditooriku katmiseks ja kaunistamiseks sefiirist lilledega.

Tähelepanekud:

-    Toore munavalge võib asendada ka pastöriseeritud munavalgega.

-    Sefiir jääb vedel, kui siirup ei ole keedetud nö kuuliproovini ehk 116-125˚C.

-   Kuna ma toorest munavalgest sefiiri ei tee, siis seetõttu kasutan munavalge pulbrit. 4-le toorele munavalgele vastab: 20 gr munavalge pulbrit (albumeen) nt FunCakes ja 150 ml vett. Kaalu munavalgepulber ning sõelu kaussi. Lisa käesoe  keedetud vesi ja sega läbi. Kata kauss kaanega või toidukilega ja jäta 3-4 h või üleöö seisma.

 

Odrajahu-kohupiimakarask

Minu pere armastab karaskit ikka aegajalt süüa. Olen teinud seda keefiriga ja maitsestamata joguriga, kuid mitte kohupiimaga. Seekord aga, vaatas külmkust vastu üksik pakk kohupiima, mis oli kuidagi sinna jäänud. Ühesõnaga otsisin netist retsepti  ja proovisin järgi. Tänud http://kulbikeerutaja.blogspot.com/2021/03/karask-odrajahu-kohupiimakarask.html retspti avaldamise eest! Nägi hea välja ja maitses hästi. 

Retsept on mugandatud väikse vormi jaoks.

Odrajahu-kohupiimakarask

200 gr kohupiima (kasutasin Farmi lahjat kohupiima)

120 ml hapukoort

250 ml vett

2 muna (M suurus)

1 tl Himaalaja soola 

1 spl vedelat mett

1,6 spl sulatatud võid

0,8 tl söögisoodat

4 dl odrajahu

2 dl nisujahu

Kuumuta ahi 200 kraadini (pöördõhk 190 kraadini). 

Määri vorm võiga ja jäta ootele. Mõõda välja ja sega kokku kõik kuivained ning jäta ootele, see on kuivsegu. Suuremasse kaussi pane kohupiim, hapukoor, munad, vesi, mesi, sulatatud või ja sega kõik kokku. Nüüd lisa juurde kuivsegu ja sega ühtlaseks taignaks. Kohe, kui kõik on segunenud vala tainas vormi ja tõsta eelkuumutatud ahju küpsema. Küpseta 40-45 min ja kontrolli küpsust tikuga. Kui sissetorgatud tikk jääb välja võttes puhtaks on karask küps, kui mitte, siis lase veel 3-5 min küpseda ja kontrolli uuesti. 

Tähelepanekud:

- tavalist soola lisa 0,8 tl,

- lisasin ekslikult 2 spl mett ja karask sai pisut magusam,

- või saab soovi korral asendada mahedamaitselise õliga, sel juhul lisa seda 1 spl,

12 hõrku vastlakuklit

 Igal aastal tehes vastlakukleid mõtlen, et kuidas teha täpselt selline kogus, mis kiirelt ära süüakse. Nüüd, olles vaadanud läbi oma retseptid ja neile tehtud märkused sai kogus timmitud nii, et sellest tuleb täpselt 12 kuklit.  Algne retsept pärit aastast 2010 ja lehelt, mida enam leida ei õnnestunud. 

12 vastlakuklit

155 ml piima

6 gr kuivpärmi (1 triiki teelusikatäis ja 1/3 lisaks)

75 gr suhkrut

30 gr muna (1 S suuruses või umbes 1/2 M suurusest munast)

60 gr võid (toasoe)

0,3 tl kardemoni

0,3 tl soola

275 gr jahu

1 spl apelsinikoore pastat (soovi korral) või riivitud koort

1/2 muna +1 spl piima kuklite pealt määrimiseks

300 ml vahukoort

30 gr suhkurt

haput moosi - soovi korral

Kõik ained peaksid olema toasoojad. Soojenda piim käesoojaks, lisa pärm ja sega, jäta ootele. Kaalu välja muna, suhkur, sool, apelsiinikoore pasta või koor - sega läbi. Kaalu või ja jäta ootele. Kaalu jahu ja lisa kardemon. Kui pärm on piimas sulanud, lisa muna-suhkru-soola segu ja sega kuni suhkur on täielikult lahustunud. Lisa 1/2 jahu kogusest, sega. Lisa järele jäänud jahu kogusest pool ja sega käega läbi, taignast peaks olema moodustunud pall, kui ei ole, lisa jahu juurde. Nüüd kui taignast on moodustunud pall kata taignakauss toidukilega või teise kausiga pealt ja jäta 10 min ootele. 10 minuti pärast sõtku käega u 10 sek jooksul kogu taigna pall uuesti läbi ja jäta 10 min seisma. Korda tegevust veel 3 korda. Nüüd lisa toasoe või ja sõtku läbi, saad ühtlase sileda taignapalli. Pane sooja kohta kerkima, kuni tainas on kahekordseks kerkinud. Tõsta tainas õrnalt jahuga ülepuistatud töölauale või silikoonaalusele ja jaga 12-ks (u 50-52 gr/pall). Veereta igast tükist ilus ümmargune pall ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata ahjuplaat pealt toidukilega ja tõsta 30 kraadisesse ahju alt teisele siinile kerkima. Kõige alumisele siinile pane ahjurest ja kata niiske köögirätikuga. Kergita kukleid u 10- 15 min ja tõsta välja. Eemalda ahjust niiske köögirätik! Kuumuta ahi 180 kraadini. Samal ajal eemalda ahjuplaadilt toidukile ja määri kuklid pealt lahtiklopitud muna-piima seguga.  Tõsta kuklid ahjuplaadiga ahju keskmisele siinile ja küpseta -15-20 min 180 kraadi juures. Kukli küpsust saad kontrollida, kui keerad ühe tagurpidi ja koputad põhja vastu - peaks kumisev hääl vastu kajama. Lase kuklitel ahjurestil jahtuda. Lõika pealt "mütsid" ära, soovi korral eemalda pisut sisu - saad täita moosiga. Vahusta vahukoor suhkruga ja tõsta pritskotti. Pritsi vahustatud vahukoor pritskotist kukli peale ja pane "müts" peale tagasi. Puista tuhksuhkrut kuklitele. Head maiustamist.

Tähelepanekud:

- kui kasutad presspärmi, on pärmi kogus 18 gr;

- kuna jahu partiid käituvad erinevalt võib kasutatav jahu kogus ka pisut erineda (+/-). Tainas peab olema nii paks, et hoiab ilusti vormi. Kui on liiga tihe tainas, siis pärast on kuklid ka tihedad ehk liiga kõvad.

- kui tundub, et tainas kerkib väga vähe, siis ära kiirusta, vaid lase tal ikkagi kerkida. Kerkimist saab kiirendada tõstes taignakausi soojaveega täidetud suuremasse kaussi või nt 30 kraadises ahjus;

- niiskus kuklite kergitamise ajal ahjus tõstab pisut ahju temperatuuri ja aitab kerkimisprotsessile kaasa. Pärast kerkimisprotsessi eemalda kindlasti rätik ahjust;

- kui sinu ahi soojeneb vajaliku temperatuurini 10-12 minutiga võid kuklid pärast muna-piimaseguga määrimist tõsta koheselt ahju tagasi - saad lisa 10-12 min soojas kerkimist ja koheselt küpsemise jätkumise;

- kui ahjul on olemas funktsioon "auruga küpsetamine", siis tõsta määritud kuklid ahju ja pane "auruga küpsetamise" funktsioon sisse. Küpsemise aja lugemine algab ajast kui ahju vajalik temperatuur on saavutatud;

- vahukoor vahusta tugevaks vahuks, nii jääb ilus pritsides;

- hoia valmis kukleid külmkapis kaetult - vahukoor ei vaju laiali ja kukkel ei kuiva ära. 

Väheke koolijuttu vol. 3

Pärast teise kursuse lõppu küsisid paljud osalejad, kas koolitaja oleks veel nõus õpetama mõningate lillede valmistamist. Kuna ees olid pikad pühad, siis vastuse lubas ta anda peale pühi. Nii saigi meie teisel kursusel osalenud grupp 2020.a alguses teada, et alates märtsi algusest on tulemas kolmas online kursus.

Minu õnneks saadeti seekord pärast registreerumist kohe link, et näha milliseid lõikureid ja veineinereid vaja on või milliseid juba varasemalt olemasolevaid saan kasutada. Ega's midagi. Võtsin oma suure kotitäie erinevaid lõikureid ja veinereid välja ja vaatasin ning mõõtsin üle. Suurem osa oli õnneks olemas või sobivad. Osaliselt tuli aga juurde hankida. Kuna Eestis on nende lõikurite ja veineritega nagu on, siis osa vajalikust sain Inglismaalt  ja osa hoopis USA tootjalt. Olin seekord kiire ja sain kõik enne kätte kui Eestis eriolukord välja kuulutati. Seoses Hiinast alguse saanud Covid-19 viirusega on postipakkide liikumine muutunud ülekoormatuks ja sellest tingituna ka üliaeglaseks. Kui paljud kursusekaaslased (seltskond on väga rahvusvaheline ja üle maailma laiali) registreerusid viimasel hetkel, siis tekkisid neil probleemid - küll olid lõikurid juba otsas ja uusi veel ei olnud, lisaks postipakkide üliaeglane liikumine. Mõistsin täiesti nende muret, kuna nad ei saanud alustada kohe, kui kursus algas. Igal nädalal tuli valmistada aga uus lill. Teisel kursusel oli mul ka probleem, et lõikurid ei jõudnud õigel ajal kohale ja siis lihtsalt ei saa teha. Hiljem tuli seega kiiremini töötada. Mäletan, et tegin ühel päeval 3 erinevat lille. Seekord olin paremini ettevalmistunud.

Esimese nädala tööks olid O'Hara roos ja Juliet roos.

 

Teise nädala tööks oli Gardeenia - suur ja väikesed. Suur on ikka nii suur, et võib lihtsalt ühe ainsa tordile lisada. Väikseid võib aga mitu olla. Kui siiani olime kursuse raames rohkem pannud rõhku õite ilule, siis nüüd tuleb alati teha ka lehed juurde, mis on kui täpp i-le. Uue värvimistehnika juures meeldib mulle see, et värv ei pudise enam, mis on eriti oluline lehtede puhul. Õite puhul kasutasime jällegi teistsugust tehnikat - kõik ikka selleks, et kogu tegemise protsessi kiirendada. Võib ju küsida, et miks valge õie puhul kasutada veel valget värvi, kuid tõetruuma tulemuse saavutamiseks on see vajalik. Läbi kolme kursuse on rõhk olnud just kiiremal lille valmistamisel.

 

 

 

Kolmanda nädala tööks olid wild rose ja vanda orhidee. Roos on suur ja ilus. Õie läbimõõt on u 14 cm (suur gardeenia on umbes sama suur). Roos õnnestus kenasti ja sellega võib isegi rahul olla. Orhidee oli aga oluliselt raskem teha. Eriti tore oli aga see, et kui lill oli valmis, kõik koristatud ja hakkasin järgmise nädala töö jaoks lõikureid-veinereid valmis panema, siis esimese asjana võtsin välja vanda orhidee lõikurid.....brrrrr. Seega oli kogu ponnistus sobivate lõikurit leidmisel mõttetu ajakulu. Vanda puhul jällegi täiesti uus värvimise tehnika, kuid see tuleb välja vaid õige veineri kasutamisel, mida mul hetkel veel ei ole.





 



 

 



 

 

Neljanda nädala tööks oli teha tulikas, kirsiõitega- ja õunapuuõitega oks ja põldmarjad.

Kõige nürim oli vast teha põldmarju. Kui sul on olemas veiner marjade tegemiseks siis u 10 sek ja mari on valmis. Mul kulus 5 marja tegemiseks pea 2h, sest pidin tegema iga marjal oleva pallikese käsitsi ja siis kleepima kokku:). Õnnes on kogemus õpetanud, et kui väga mõtlema ei pea, siis saab muu tegemise/kuulamise kõrvalt ka teatud asjad ära tehtud. Nüüd kõigest järjekorras. Tulikas -  ilus ja õrn ja tihe. Neid kroonlehti ikka läks sinna. Kuna grupi teised liikmed olid juba teinud ja pilte nädanud, siis oli selge, et tuleb ikka väga juhise järgi teha, muidu valmib ikka täiuslik kapsapea. Püüdsin väga ja sai valmis ka. Õie läbimõõt on u 6 cm.

 

Alguses tundus hirmutav, et kui palju aega kulub kirsiõite ja õunapuuõite valmistamiseks. Reaalsus oli aga see, et tegelikult läks kähku ja imelik oleks olnud valmistada kummastki vaid üks õis. Kõikidele kroonlehtedele on antud tekstuur.... jah, igaüht on eraldi veineri vahele pandud. Tüütum osa oli ehk tolmukate punti köitmine, kuid jällegi - tegin seda samal ajal ja nii muuseas.

 

 

Viienda nädala tööks olid klassikalised tulbid ja päevalill.

Mida lihtsam lill, seda olulisemaks muutusid nö nähtamatud detailid. Esimene tulp tuli täpselt selline, nagu varasemalt olin teinud. Siis aga meenusid tookordsed kitsaskohad ja .....voilaa, kõik tuli välja.

Jah,  ka tulpide puhul on oma väiksed nõksud, et need õnnestuksid.

 

Päevalill oli pisut keerulisem. Kroonlehtede tegemine läks küll kiirelt, sest põhimõtted on varasemalt tehtud lilledega sarnased. Kasutasin esmakordselt ka Progel geelvärvi, mis annab üsna sügava ja intensiivse tooni. Südamiku tegemine oli aga paras ettevõtmine. Siin on kindlasti vajalik silikoonvormi olemasolu, sest muidu korrektset südamikku teha on väga keeruline, et mitte öelda pea võimatu. Teine koht, millega tuli rohkem vaeva näha olid tupplehed, sest päevalillel on neid väga mitu ja need on küljepealt vaadates ka kenasti näha. Sellel koolitusel me ei tegelenud tupplehtedele ja varrele imepeenikeste karvakeste lisamisega. Kuna lilli kasutatakse tordil ja imepeened karvakesed võivad siiski pudeneda, siis tordile lisatavatel lilledel neid ei kasutatagi.   Lill ise sai selline-