Kes meist ei oleks imetlenud ilusaid torte ning neid kaunistavaid imelisi suhkrumassist lilli. Kui tordimaailmast kohe midagi ei tea, siis ei oskagi arvata, et kellegi väikesed käekesed on need valmistanud. Enamasti arvatakse, et need on juba valmis ja lihtsalt tordile peale pandud. Tuleb tunnistada, et on ka selliseid valmiskaunistusi, mis ei olegi ehk alati nii paha, sest kellel meist ei ole kiire. Loomulikult tuleb tunnistada, et käsitsi valmistatud lilled on ka kallimad (miks, sellest veidi hiljem), kui juba valmis kaunistused. Minu meelest on käsitsi valmistatud kaunistused, olgu need siis lilled või kujukesed, alati tordivalmistaja pühendumust ja oskusi näitavad.
Paar aastat tagasi sai piilutud sisse martsipani ja suhkrumassi maailma seikluskohvikus, mille perenaiseks on Marika Sinkkonen. Oli äärmiselt tore koolitus. Pärast seda koolitust on mu laps alati küsinud kui ma lähen koolitusele, et :" kas sinna, kust sa tordiga koju tuled?":)
Vahest on ka lihtsalt mulaažiga koju tuldud - royal ice puhul näiteks.
Pärast aastast pausi avanes võimalus osaleda traadiga roosi valmistamise koolitusel, mille juhendajaks oli Marika Sinkkonen. Koolitus kestis kaks päeva. Oli huvitav ja põnev.
Meist igaühel valmis kaks roosi - üks avatud ja teine veidi kinnisem. Mina valmistasin sellise-
Alustades algusest, siis esmalt valmis nö roosi süda traadi otsas, millele hakkasime kroonlehti ümber lisama, ükshaaval (!). Ja siis teise roosiõiega samamoodi. Ning siis lehed - samuti kõik ükshaaval tehtud, lõpuks ühendatud lilletraadi ja lilleteibi abil õigeks leheks juba põhivarre külge. Paras nokitsemine on, aga mulle meeldis. Sest see on see hetk, kus ei pea silmad olema 360 kraadi jälgimaks kahte väikest satelliiti ümber enda tiirlemas:) . Koolitus sai läbi, aga hing ei andnud rahu. Tahaks ikka päris ise teha. Tegingi.
Umbes aasta tagasi sain kingituseks Peggie Porschen´i raamatu Cakes in Bloom, mida tol hetkel Eestis veel ei müüdud, ega saanud ka siia tellida. Täna on see Seikluskohvikus olemas.
Egas midagi, võtsin raamatu ette ja alustasin kohe eriti julgelt - David Austin´i stiilis Inglise roos.
Kuna seda kohe ühe soojaga valmis ei saa teha, siis tegin samal ajal ka paar tavalist roosi, nii nagu seal kompositsioonis oli. Panin kirja ka töötunnid, mis pundi valmistamiseks kulus. Tegin õhtuti tunni, veidi rohkem. Vahel ka päeval, kui avanes võimalus:). Igatahes valmis nad said. Ühe muide, viskasin ära, sest ei jäänud tulemusega kohe üldse mitte rahule. Valmis nad said ja näevad välja sellised
Hetkel seisavad kiletatult dummy peal ja ootavad oma tordi valmimist.
Kogu selle kompositsiooni valmistamiseks kulus aega 12,5 h! Põhiline aur kulus Austini roosi tegemisele, teised tulid oluliselt lihtsamalt ja kiiremalt. Teades, et see on aeganõudev on samas ikkagi põnev ja huvitav. Loomulikult teeb kogenud meister lilled valmis oluliselt kiiremini, kuid aega kulub selleks ikkagi.
Nüüd ilmselt taipab igaüks, miks lillede kaskaadiga pulmatort maksab just seda hinda, mida tordimeister parasjagu küsib. Vahel tuuakse kaskaadi hind eraldi välja ja see hirmutab tellijat. Aga see tõesti on kõik käsitöö ja nõuab aega. Miks peaks tordimeistri tunnihind olema minimaalne, kui tänavalt oskusteta inimene seda teha ei suuda, näiteks koristada aga küll vms lihtsamt tööd, mis ei nõua erilisi oskusi või raskusi oskuste omandamisel.
Mind aga ootab järgmisena ees daalia valmistamine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar