Kohupiimaluiged

Midagi lihtsat, maitsvat ja efektset. Midagi sellist, mis võlus lapse südame esimesest pilgust. Lemmikud? Ilmselt:) või vähemalt ühed neist.

 

Tegemist on keedutainaga, mis on tegelikult väga lihtne, kui järgida teatud reegleid. Kahjuks ei mäleta, kas lapsepõlves I. Savi raamatus "Saiad, pirukad, koogid" toodud retsepti juures olid täpselt samad juhised või mitte. Tookord sai tehtud neid veel puuküttega praeahjus, mis on väga suur väljakutse. Ema oskas! Mäletan vaid seda, kuidas ma puulusikaga mune ükshaaval tainasse segasin. Ja muidugi seda, kuidas tuuletaskud kiirelt nahka pisteti. Just tuuletaskute nime all ma neid mäletangi. Ühel sünnipäeval nägin neid luikesid, kui ilusad nad olid! Väga kaua aega mõtlesin kuidas teha - küll läks tainas lörri, küll ei tulnud kuju õige. Lõpuks nad õnnestusid ja voila! siin nad on.

 

Retsept pärineb raamatust "Kuldne magustoidu raamat".

 

Tainas:

250 ml vett
90 gr võid
150 gr jahu
2 tl suhkrut
0,25 tl soola
5 muna (M suurus = 60 gr)

Kuumuta ahi 200 kraadini. Mõõda esmalt kõik koostisained valmis. Mõõda potti vesi ja või ning lase madala kuumusega pliidil keema tõusta. Sega väikeses kausis jahu, suhkur ja sool, lisa vee- ja võisegule ning keeda puulusikaga pidevalt segades, kuni tainas poti seinte küljest lahti lööb, umbes 5 minutit. Võta tulelt ja lase 5 minutit jahtuda. Lisa ühekaupa munad, sega pärast iga muna lisamist korralikult ühtlase massi saamiseni. Mune võib veidi jahtunud taina sisse segada ka mikseriga kasutades taina segamise konksu.

 

Kata nüüd 2 ahjuplaati küpsetuspaberiga. Täida suur sakilise otsaga kondiitrikott tainaga. Teise kotti tõsta umbes 3-4 spl (kuhjaga) tainast. Pane kõrvale. Tööta esmalt suure pritskotiga. Pigista plaadile pallike hoides tüllet hetke paigal ja tõmba veidi enda poole ning siis teed järsu liigutuse tagasi pallikese suunas, muidu tekib liiga pikk ja kitsas saba. Kujult peaks tekkima pisar, mis on veidi venitatud pikemaks. Nõuab mõned korrad harjutamist ja on käpas!

 

Nüüd kaelad. Väiksema koti ots lõika maha nii, et saaksid u 5 mm ava. Pigista pritskotti ja joonista tainaga ahjuplaadile justkui pisut pikaks veninud küsimärgi, mille ülemine ots on pisut rohkem sissepoole kaares ja alumine ots on sirge (hiljem kergem täidisesse torgata). Alusta ülemisest otsast ja lõpeta alumisega (lõpetamisel kiire ja järsk liigutus tagasi). Noka tegemiseks tee õrn liigutus väljapoolt sissepoole küsimärgi ülemise ots juures nii, et noka ja pea tainas puutuksid kokku.  Nõuab samuti harjutamist. Pärast paari kaela tegemist tuleb juba välja.

 

Kui kogu tainas on ahjuplaadile ära pritsitud pane plaadid ahju ja küpseta 10 minutut. Vähenda kuumust 190 kraadini ja küpseta veel 20 minutit, kuni taskud on õhku täis ja kuldpruunid. Ahjuust ei tohi avada esimese 25 minuti jooksul. Lülita ahi välja ja võta taskud ahjust. Tee iga tasku külje sisse väike pilu (noaga või kokteilitikuga). Pane taskud ahju tagasi ja lase 10 minutit kuivada. Tõsta ahjust välja ja lase täielikult jahtuda.

Lõika pealt 1/4-1/3 ulatuses kaan maha ja see omakorda pikuti pooleks. Tee nii iga taskuga.

Täidis:
200 ml vahukoort
400 gr kohupiima
3 spl suhkurt (triiki täis)

Vahusta vahukoor suhkruga ja sega sisse kohupiim.

 

Pane täidis pritskotti ja pritsi iga tasku (keha) sisse täidist nii, et tekib väike kuhjake peale. Nüüd tõsta maha lõigatud osa tagasi nii, et neist tekivad tiivad. Tasku laiemasse otsa ehk siis tiibade kumerama otsa poole lükka täidise sisse kael.

Raputa peale pisut tuhksuhkrut. Naudi kohe või mõne aja pärast.

 

 

Tähelepanek:

 

Taina valmistamisel on olulised need 5+5 minutit. Esimene 5 minutit seetõttu, et jahu saaks korralikult segatud vedelikuga ja ei jääks ühtegi tükki. Peab moodustuma ilus ühtlaselt sile pall. Teine 5 minutit seetõttu, et tainast jahutada. Liiga kuumale tainale muna lisamisel viimane hoopis hakkab küpsema, mistõttu hiljem taskud ei kerki õhku täis.

Küpsemisprotsessi esimese 20 minuti jooksul ahjuukse avamisel vajuvad taskud kokku ja enam tagasi ei kerki!

Keedutainas tuleb ära tarvitada koheselt veel leigena, st ära jäta seisma ning jahtuma. Töötab ka juhul, kui korraga saab küpsetada ühe plaaditäie, sel juhul ei tohi järgmist plaaditäit enne valmis pritsida kui eelmine on peaaegu küps. 

Luikede kaelad tasub eraldi küpsetada, muidu muutuvad liiga pruunikaks, nagu pildil.  

 

 

Sinepises koorekastmes põdralihahautis

Tänane retsept on midagi sellist, mida just igapäev ei tee. Võib ilmselt öelda isegi, et iga aasta ei tee ja seda mitte ajapuuduse põhjusel vaid just tooraine kättesaadavuse tõttu. Mul oli au puutuda kokku sellise erilise toorainega nagu seda on põdraliha. Lapsepõlves olen söönud küll metssealiha, põhjapõdraliha, aga päris oma Eestimaist põtra sellisel kujul küll mitte. Vorst ei kuulu siia alla:)

Hautis maitses tõesti väga hea ja liha oli mõnusalt pehme. Sai kohe suured kiidusõnad sööjatelt!

Retsept on pärit sellest blogist. Tänud retsepti kirja panemise eest! 

2 kg põdra kintsuliha või mõni muud meelepärane tükk
100 gr šampinjone
2 porgandit
2 sibulat
1 suur küüslaugupea
2-3 spl dijoni sinepit
2 dl köögikoort (sobib ka kohvikoor)
2 spl puljongikonsentraati või 1 puljongikuubik (soovitavalt mahetoode)
soola-pipart
praadimiseks õli ja võid
1 spl maisitärklist kastme paksendamiseks (soovi korral!)

Puhasta liha, lõika meelepärase suurusega (u 0,5 cm paksusega) viilud ning kuivata köögipaberiga. Prae lihatükid kuumal pannil õli ja või segus pruuniks, maitsest soola-pipraga ning aseta ahjupotti. Pane samale pannile, kus liha praadisid, sinep. Prae veidi, kraapides lihast jäänud hea kraami pannilt lahti. Lisa vett (nii u 200 ml) ja puljongikonsentraat või -kuubik. Keeda veidi ning kalla lihale. Hauta liha 180 C ahjus 1 tund.

Tükelda šampinjonid, porgandid, sibulad ja küüslauk sobiva suurusega tükkideks. Prae pannil või-õli segus šampinjonid, maitsesta soola-pipraga ning aseta kõrvale. Pruunista kergelt ka porgandid, sibulad ja küüslauk. Lisa kõik liha juurde ahjupotti. Keera ahi 150 C peale ja hauta veel u 2 h, aeg-ajalt kontrollides, et potis oleks piisavalt vedelikku.

Kui liha on pehme, võta pott ahjust ja sega juurde koor. Maitsesta lõplikult, lisades vajadusel juurde soola, pipart ja sinepit. Kui soovid paksemat kastet, siis paksenda seda veidikese maisitärklisega (tärklis segatud külma veega).

Moorapead

 

Me elus on nii asju, kui ka toite, mille nägemine, lõhn või söömine/maitsmine toovad meelde lapsepõlve/kooliaja mälestused. Minu jaoks on need moorapead, mis tuletavad meelde kooliaega, mil ülikooli raamatukogus sõbrannaga käisime. Pea alati sai käidud sealses kohvikus teed joomas ja midagi hamba alla otsimas. Maitset ma ei mäleta, sest minu lemmikud nad ei olnud, sõbrannal aga küll. Nüüd, pea paarkümmend aastat hiljem otsisin üht retsepti netist ja komistasin hoopis esmalt moorapeade otsa. Mõeldud tehtud. Eneselegi üllatuseks leidus lähikonnas veel neid, kellele meeldivad moorapead. Eks ma siis vahel rõõmuga neid teen, sest teha mulle meeldib rohkem, kui ise neid süüa. Retsept on lihtne ja töötab kenasti. Retsept leitud sellest blogist. Tänud retsepti kirja panemise eest! Algne retsept on arvestatud väiksema koguse peale, millest saab 12 tk.

Retsept:

Taigen:

114 gr nisujahu

4 tk muna (M suuruses)

96 gr suhkrut

Valmista ette kaks ahjuplaati kattes need küpsetuspaberiga. Pane ahi sooja 200 kraadi peale (pöördõhurežiimi puhul 180 kraadi). Moorapead valmistatakse nn bušee viisil, st munavalge vahustatakse 1/3 suhkruga ja munakollased 2/3 suhkruga. Seejärel segatakse vahustatud munavalge ja kollane kokku. Kui munavaht on ühtlaselt segunenud, lisatakse sõelutud jahu. Segatakse uuesti korralikult läbi, et ei jääks tainatükke ja samas ka kiiresti, et bušee ei vajuks kokku. Valmis tainas pane pritskotti (ümara otsaga tülle, või lõika kotil ots maha, et jääks u 1 cm ava) ning pritsi ümarad kuhjakesed läbimõõduga u 5,5-6 cm ja pane kohe ahju. Küpseta 8-10 min. Tõsta ahjust välja jahtuma.

Immutussiirup:

60 gr suhkrut
72 gr vett

Mõõda potti vesi ja suhkur ning keeda siirup. Jahuta toatemperatuurile.


Toorjuustukreem:

84 gr võid
68 gr toorjuustu
48 gr tuhksuhkurt

Mõõda kõrgemasse kaussi või, tuhksuhkur ja vanillisuhkur/pasta. Vahusta heledaks kohevaks massiks. Sega käsitsi või mikseriga (aeglasel kiirusel) juurde toasoe toorjuust, kuni see on võimassiga segunenud. Ettevaatust - üle segamisel muutub toorjuust vedelaks.

Šokolaadiglasuur:

96 gr šokolaadi (soovitavalt tumedat)
14 gr toiduõli

Pane tükeldatud šokolaad kaussi ja lisa toiduõli. Sulata vesivannil kuni šokolaad on sulanud. Jahuta pisut ja jäta ootele.

Nüüd immuta siirupiga bušee need pooled, mis käivad omavahel kokku ehk siis need lamedad pooled, mis olid vastu küpsetuspaberit. Pane lusikaga või pritskoti abil pooltele bušeedele toorjuustukreem ja suru õrnalt teine pool sinna peale. Kui kõik on valmis, siis hakka moorapäid kastma ükshaaval toatemperatuuril šokolaadi sisse nii, et vaid pealmine pool saaks šokolaadiga kaetud. Tõsta taldrikule ja seejärel külmkappi tahenema. Kui šokolaad on tahenenud, lase hea maitsta. Toidukilega kaetult säilivad külmkapis paar päeva.


 

 

 

 

 

 

Daaliad

Võttis aega, mis võttis ja lõpuks said nad ka valmis. Muidugi käisin ma tööprotsessi vahepeal vaatamas netis, kuidas nad ikka päriselt välja näevad. Uurisin põhjalikult ka päris lille. Proovisin erinevaid lõikureid (raamat soovitas roosi lõikevorme), kuid töö käigus osutusid parimateks hoopis universaalse lehel vormid.

 Esmalt on valmistatud südamik, siis kasutatud karikakra pitsatvormi ja edasi juba universaalse lehe lõikevormi.

Esimese tegin ilma kroonlehtede tekstuurita - ilus sile. Läike südamikule andis laps, kes kuivamise ajal tahtis seda nuusutada ja juhuslikult ka keelega limpsas.  Mis odav viis läike andmiseks:). Maitses magus ja oi kuidas ta soovis seda pidevalt nähes nuusutada. See daalia jääb kindlasti mulle.

 

Struktuuri andmiseks kroonlehtedele kasutasin hetkel veiner pulka kuna päris õiget veiner´it ei leidnud Eestis müüdavat. Veel värvimata daaliatel paistis tekstuur õrnalt välja. Värv tõi aga tekstuuri väga hästi esile. Kuigi tehtud daaliad ei ole identseid ehtsate lilledega, näevad nad minu jaoks siiski efektsed välja.

 Lõpuks värvimine. Kokku valmis neli daaliat - kolm roosakas punases toonis ja üks kollane.

Kui palju kulus aega? Ei mõõtnud seekord enam. Omajagu. Kaks algust, st südamikku koos esimese ringi kroonlehtedega viskasin ära. Need olid siis nö vale vormiga tehtud. Pärast sobiva vormi leidmist läks tegelikult kiirelt. Lihtsalt kroonlehti tuli palju teha. Korraga sai välja lõigata  2 tükki, need siis vormida ja ootele. Kiirelt järgmised. Kui ühe ringi jagu oli valmis (st 14-24 tk ), siis kleepisin südamiku külge. Rohkem kui kaks ringi kroonlehti järjest teha ei saanud. Tahtis kuivada vahepeal, muidu oli oht, et kukuvad needki ringid küljest ära. Isegi kahe ringi kroonlehtede puhul kuivatasin neid nö pea alaspidi. Piltidelt ei ole küll näha, aga kõigile on tehtud ka tupplehed, mis ei ole identsed ehtsatega. Eesmärk oli katta kuidagi seda tohutut põhja, sestap on lihtsalt roheline alus.

Lihtne hele leib

Leib, me igapäevane pala.

 

 

Lisan oma retseptikogusse ühe tõeliselt lihtsa heleda leiva retsepti. Meie pere nimetab seda koduseks sepikuks, kuna valmistatud on see mitmevilja jahusegust. 

 

Retsept pärineb raamatust "Kuidas küpsetada leiba" , mille autoriks on Emmanuel Hadjiandreou ja on  tõesti hea. Sobib ka neile, kel on väike kartus pärmitaigna ees. Samal põhimõttel kui seda sepikut, teen ka tavalist pärmitainast. Hüvasti pikk sõtkumine!

Kuigi retseptis on antud kivijahvatusega täisterajahu, sobib suurepäraselt VeskiMati mitmevilja jahusegu. Vedeliku kogust on pisut vähendatud, sest jahud imavad vedelikku erinevalt. Sellise vedeliku kogusega olen saanud parima tulemuse. Küpsetamiseks kasutan u 1,2 l vormi (põhjamõõdud 8,5cm*17 cm).

Retsept:

300 gr mitmevilja jahusegu
1 tl soola
3 gr presspärmi või 3/4 tl kuivpärmi
200 ml +1spl sooja vett (käesoe)
10-15 gr võid vormi määrimiseks

Sega väiksemas kausis jahu ja sool ning tõsta kõrvale. See on kuivsegu.

Kaalu suuremasse kaussi pärm ja lisa sellele vesi. Sega, kuni pärm on lahustunud. See on tainavedelik.  Nüüd lisa kuivsegu vedelsegule. Sega esmalt puulusikaga ja siis käega, kuni moodustub ühtlane tainas. Kontrolli, et kõik koostisained on põhjalikult segunenud. Kata kausiga, milles oli kuivsegu. Lase 10 min kerkida.

 

10 minuti möödudes võib hakata tainast sõtkuma. Ära võta tainast kausist välja. Tõmba külje pealt tükk taiast keskele ja vajuta. Keera kaussi veidi ning tee sama. Korda sama veel 8 korda, kuni ring peal. Kogu protsessi peale ei tohiks kuluda rohkem kui 10 sekundit ja tainas peaks muutuma tihkemaks. Kata kauss uuesti  ning lase 10 minutit kerkida.  Korda eelpool kirjeldatud protsessi sõtkumise kohta 4 korda. Pärast viimast sõtkumast kata kauss uuesti ja lase kerkida tund aega.

 

Kui tainas on paisunud kahekordseks, suru sellest rusikaga liigne õhk välja. Puista tööpinnale jahu. Võta kausist tainapall ning aseta tööpinnale. Suru pall hellalt lapikuks ovaaliks. Voldi ovaali parem serv keskele ja siis vasak serv. Suru servad keskele kokku. Tainas peaks nüüd olema enam-vähem nelinurkse kujuga. Nüüd hakka tainast pätsiks vormima. Venita kolmandiku jagu serva üles ja vajuta keskele kinni. Tee nii ka vastas servaga. Jälgi, et tulemuseks oleks sile ja suhteliselt lame päts, mis on enam-vähem vormi suurune. Keera ühenduskoht allapoole ja aseta päts võiga määritud vormi. Kata vorm pealt kas suurema kausiga või näiteks toidukilega ja lase kerkida kahekordseks - umbes 30-45 min. 

 

Umbes 20 min enne küpsetama asumist kuumuta ahi 240 kraadini (kui ahi ei võimalda nii kõrget kuumust, siis vali oma ahju maksimaalne kuumus). Pane röstpann või kõrgema servaga ahjuplaat alumisele restile või siinile soojenema. Varu klaas vett (250 ml) ja aseta kõrvale. Kui tainas on kerkinud, eemalda vormilt kauss või kile. Aseta päts vormiga eelkuumutatud ahju, vala vesi kuumale pannile ahju põhjas, et tekiks aur ja alanda kuumust 200 kraadini (pöördõhurežiimi puhul 180 kraadini). Küpseta 35 min või kuni päts on kuldpruun. Et veenduda, kas päts on küpse, kalluta see vormist välja ja koputa põhja pihta - küps leib kõlab õõnsalt. Vajadusel küpseta veel paar minutit. Valmis leib aseta traatrestile jahtuma. Jahtununa säilitan ma kas toidukilesse keeratuna või siis väikses kilekotis. Maitsvat sepikut!

Maasika-ebaküdoonia tort

Enne, kui tordiretsepti juurde asuda, tahan ma täna kirjutada teemal kook või tort. Teemat ajendas kirjutama saate „Parim pagar“ esimene hooaeg. Jah, just nii kaua olen ma juurelnud teemal, millal on tegemist koogiga ja millal tordiga. Tavaliselt me ei vaeva oma pead sellega. Sünnipäevalauas on tort ja kodus lihtsalt kook. Kõik.

Eesti keele seletav sõnaraamat ütleb koogi kohta nii - küpsisest suurem ja pehmem küpsetatud kondiitritoode

Tordi kohta aga nii - suur, harilikult, ümmargune mitmekihiline kaunistatud kook. 

Seega mõistame tordi nimetuse all toodet, mis on mitmekihiline ning kaunistatud. Kuid, kui mitu on mitu? Samas mitmekihiline võib näiteks olla ka kook.

Vaadates täpsemalt, mida eesti keeles mõistetakse sõna all mitu, siis seletav sõnaraamat ütleb - väljendab umbmäärast arvu, mis on vähemalt, hrl. aga rohkem kui kaks, kuid hõlmab siiski kergesti loendavat hulka hrl. samasuguseid olendeid, esemeid, nähtusi;

Selle pika seletuste joru lõpuks tahan ma öelda seda, et kuigi tordi definitsioon tuleb välja läbi seletavate selgituste on see ikkagi ebamäärane. Miks? Sellepärast, et mitmekihiline on nt Napoleoni kook, meekook – mõlemas on kihte kokku u 7-8, st rohkem kui kaks. On nad koogid sellepärast, et me oleme nii harjunud või seepärast, et nad ei ole kuidagi tavapärasest erinevalt kaunistatud? Kas eriline kaunistus teeb neid kuidagi nimepoolest tordiks? Poest ostes on selge, kui nimetus sisaldab sõna tort, siis ütlemegi, et ostsime tordi. Enamasti on nad ümmargused, mitmekihilised ja kaunistatud – vastavad justkui täpsele seletusele tordi kohta. Kui aga teeme kodus mitmekihilise, ümmarguse ja kaunistame? Kas me võime siis samuti öelda, et tegime tordi, isegi siis kui viimane on tehtud oma perele ja mitte piduliku sündmuse puhuks?  Lugedes erinevaid blogisid, siis tuleb välja, et vastus on nii ja naa. Seega tegelikult on siis ikkagi nii, et teatud juhtudel me ütleme kindlalt tort ja teatud juhtudel kook.

Nüüd aga lubatud retsept:

Kuna on sügis ja ebaküdoodiate aeg – jep, see põhjamaa sidrun, siis sellest ajendatuna ja aluseks võttes nami-nami LemonCurd (Tänud Pille Petersoole!) põhiretsepti sündis ebaküdoonia curd. Kogusest jagub Ø 18 cm koogi jaoks.

Ebaküdoonia Curd

	Ø18-20 cm vorm
ebaküdoonia valmispüree (dl) (suhkruga seisnud ebaküdooniatest keedetud)	1
suhkur (gr)	60
munakollane (tk)	4
vett	1
või	80

 Pane kaussi ebaküdoonia püree, vesi, suhkur ja munakollased. Aseta kauss ühe kolmandikuni vaikselt keeva veega täidetud poti kohale. Ise samal ajal segades kausis olevat segu. Sega segu, kuni see pakseneb ja saavutab 82-83 ˚C. Termomeetri puudumisel tuleb kasutada oma sisemist tunnetust – kuni segu on ühtlane, hele ja paksenenud (jääb umbes keefiri paksune). Aega võtab see umbes 10-12 min. (Kuigi nami-nami retseptis on antud kuumutamise temperatuuriks 71-72 kraadi, siis Pierre Hermé poolt kirjutatud peatükis Magusad küpsetised raamatus Suur kokaraamat märgitakse ära, et sidrunikreemis tuleks segu kuumutada just 82-83 kraadini). Jahuta kuumutatud segu 60 ˚C-ni, siis sega sisse tükeldatud toasoe või. Termomeetri puudumisel peaks katsuma käega kaussi – kui on veel mõnusalt soe siis on õige aeg või lisamiseks (jahtumiseks õige temperatuurini kulub aega 9-10 min. Pigem minut rohkem, kui vähem). Kuumemasse segusse või lisamisel sulab viimane liiga kiiresti ja segu ei jää nii kreemine. Pane valmis segu purki ja hoiusta külmkapis. Võib mõni päev varem valmis teha.

Biskviit ei ole seekord tavaline vaid jogurtiga. Retsept pärineb Kertu Lukase sulest ja on ilmunud ajakirjas Oma Maitse 6/2016. Tänud retsepti eest! Kuna seekordne tort ei ole traditsiooniliselt kihiti laotud vaid rullitud, siis sellest tulenevalt on vajalik küpsetada 2 plaaditäit biskviiti. Retseptikogus on antud kahele plaaditäiele, st valmis tainas tuleb jagada kahe ahjuplaadi peale ära ja siis küpsetada.

Jogurtiga biskviit:

Põhi	ahjuplaat 32*40 cm (sisemõõt)
muna (tk)	8
suhkur (gr)	160
maitsestamata jogurt (gr)	96
35% koor (gr)	96
või (gr)	128
nisujahu (gr)	96
tonka uba (tk)	1

 

Kuumuta ahi 180 kraadini (konvektsioonahju pöördõhurežiim). Eralda munakollased -valgetest. Lisa munakollastele 80 gr suhkrut ning hakka vahustama, kuni tekib hele tihe vaht. Vahusta munavalged ülejäänud 80 gr suhkruga lisades seda mitmes osas, kuni suhkur on täielikult munavahus sulanud, lõpeta vahustamine. Sulata või ja jahuta veidi, et ei oleks päris kuum. Sega sulatatud või, jogurt ja vahukoor omavahel. Vala munakollaste hulka ja sega ühtlaseks. Lisa jahu ning sega. Lõpuks lisa munavalgevaht ja sega ettevaatlikult ühtlaseks. Kata kaks ahjuplaati küpsetuspaberiga ja jaga tainas nende peale ära. Silu ühtlaseks. Küpseta 10 minutit, kuni helepruuni värvuseni. Kahe plaaditäie korraga küpsetamisel kulub aega veidi rohkem ca 15 min. Vajadusel vaheta plaatidel kohad ja seda viimaseks 5-6 minutiks. Küpsust kontrolli kokteilitikuga – kui sisse torgatud tikk jääb välja võttes puhtaks on biskviit valmis. Jälgi ahju, biskviit küpseb väga kiirelt! Kui biskviidid on valmis jäta need jahtuma.

 

Kuni biskviidid jahtuvad valmista ette vorm, mille diameeter on 18 cm. Kasutades tordikilet kata vormi sisekülg. Edukalt saab seda asendada ka küpsetuspaberiga. Selleks lõika küpsetuspaberi pikemast küljest (seda eeldusel, et kasutad küpsetuspaberi lehti) kaks riba, mis on umbes 7 cm laiad. Murra alumisest servast u 1,5 cm tagasi ja sälguta see u 1 cm vahedega kääridega murdekohani läbi. Tee sama ka teise ribaga. Nüüd tõsta ribad vormi nii, et murtud-sälgutatud osa jääks vormi sisepõhjale selliselt, et sellele saad aseta peale ümmarguse väljalõigatud „põhja“. Kui kasutad lahtikäivat vormi ja tordikilet, siis põhjale pane ikkagi küpsetuspaber, hiljem on lihtsam eemalda vormist.

Nüüd, kui biskviidid on jahtunud mõõda sellest umbes 4,5- 5 cm laiused ribad, märkides noaga lõikekohad ära. Tee teise biskviidiga samuti. Kui mõni riba jääbki veidi kitsam (u 1 cm), kui 4,5-5 cm ei ole sellest lugu. Nüüd jaga ebaküdoonia curd kaheks ja määri biskviitidele. Lõika märgitud kohtade järgi ribad. (Ei ole oluline, kas teed seda biskviidi laiemast või pikemast küljest. Lihtsam on, kui lõikad pikemast küljest.). Lõigatud ribad tuleb keerata rulli, analoogselt rullbiskviidiga – esimese keerad nagu ikka rulli, siis järgmise keerad selle järgi. Eelmise riba lõppedes jätkad järgmisega, keerates selle eelneva riba peale. Piltlikult öeldes tuleks kõik ribad üksteise järgi lauale ritta laduda ja alustada rullimisega ning lõpetada siis, kui viimane riba on rulli keeratud. Kui ribastasid biskviidi lühemat külgepidi, siis ei pruugi ühest ribast jätkuda terve rulli katmiseks, sellest ei ole midagi. Eelmise riba lõppedes jätkad lihtsalt uue ribaga. Püüa rullida, et kahe riba vahelised ühendused oleksid mitte üksteise peal, vaid otsakuti tihedalt koos. Kui esimene biskviit on ära rullitud, läheb rullimine raskemaks. Sestap võib tõsta esimese osa juba vormi ära. Edasi lihtsalt katad „rulli“ vormis tõstes ribasid eelneva „rulli“ ümber, kuni vorm täis. Kui näed, et „rulli“ südamik on tühi, siis keera üks väike riba sinna, et täita tühimik ära. Nüüd kata pealt toidukilega ja jäta külmkappi seisma 3-4 tunniks kuni üleöö.

Kate

200 ml 35%-line koort

20 gr suhkurt
250 gr maasikaid
10 gr pistaatsiapähkleid

Pese maasikad ja jäta nõrguma. Vajadusel kuivata majapidamispaberil. Viiluta pikuti u 1-1,5 mm viiludeks. Jäta ootele. Vahusta vahukoor suhkruga vahule. Puruta lapiti noaga pistaatsiapähklid väiksemateks tükkideks.

Tõsta eelnevalt külmkappi pandud põhi välja ja aseta serveerimistaldrikule või alusele. Eemalda tordikile või küpsetuspaber. Kata tordipõhi pealt ja külgedelt ühtlaselt vahukoorega. Lao peale viilutatud maasikad ja puista üle purustatud pähklitega.  Naudi kohe või mõne aja pärast!

 Tähelepanekud:

-          Kui kõik koostisained on eraldi valmis kaalutud ja või sulatatud ning ootel, võid alustada töö järjekorda munavalgete vahustamisest.

-       Retsept töötab ka juhul, kui parajasti ei ole 35%-list koort, aga on 10%-line kohvikoor. Kogus jääb samaks.

-          Samuti töötab retsept, kui lisatavat või kogust on vähendatud max 20%, st eelpool toodud koguse puhul mitte 128gr vaid 100 gr.

-          Nö omalaadse tordikülje mustri saad, kui katad selle esmalt vahukoorega ja siis kas tavalise laiema noa või palettnoa abil lihtsalt tupsutad selle üle.

-          Kuna biskviit on kapriisne, siis võib ta sõltumata koostisainetest küpseda-kerkida veidi erinevalt. Seetõttu võib tekkida olukord, kus justkui ei jätku vormi täitmiseks biskviiti, vaid jääb õige veidi puudu. Ära muretse, kui üks ring on biskviiti vähem! Kohanda nüüd oma vormi, kas tordikile või kui kasutasid küpsetuspaberit, siis selle abil. Tõmba lihtsalt tordikile või küpsetuspaber ümber oma toripõhja. Kile või küpsetuspaberi ja vormi vaheline ala täida aga, nt kokku keeratud majapidamispaberiga selliselt, et kile jääks tihedalt ümber tordipõhja ja see laiali ei vaju.