Daaliad

Võttis aega, mis võttis ja lõpuks said nad ka valmis. Muidugi käisin ma tööprotsessi vahepeal vaatamas netis, kuidas nad ikka päriselt välja näevad. Uurisin põhjalikult ka päris lille. Proovisin erinevaid lõikureid (raamat soovitas roosi lõikevorme), kuid töö käigus osutusid parimateks hoopis universaalse lehel vormid.

 Esmalt on valmistatud südamik, siis kasutatud karikakra pitsatvormi ja edasi juba universaalse lehe lõikevormi.

Esimese tegin ilma kroonlehtede tekstuurita - ilus sile. Läike südamikule andis laps, kes kuivamise ajal tahtis seda nuusutada ja juhuslikult ka keelega limpsas.  Mis odav viis läike andmiseks:). Maitses magus ja oi kuidas ta soovis seda pidevalt nähes nuusutada. See daalia jääb kindlasti mulle.

 

Struktuuri andmiseks kroonlehtedele kasutasin hetkel veiner pulka kuna päris õiget veiner´it ei leidnud Eestis müüdavat. Veel värvimata daaliatel paistis tekstuur õrnalt välja. Värv tõi aga tekstuuri väga hästi esile. Kuigi tehtud daaliad ei ole identseid ehtsate lilledega, näevad nad minu jaoks siiski efektsed välja.

 Lõpuks värvimine. Kokku valmis neli daaliat - kolm roosakas punases toonis ja üks kollane.

Kui palju kulus aega? Ei mõõtnud seekord enam. Omajagu. Kaks algust, st südamikku koos esimese ringi kroonlehtedega viskasin ära. Need olid siis nö vale vormiga tehtud. Pärast sobiva vormi leidmist läks tegelikult kiirelt. Lihtsalt kroonlehti tuli palju teha. Korraga sai välja lõigata  2 tükki, need siis vormida ja ootele. Kiirelt järgmised. Kui ühe ringi jagu oli valmis (st 14-24 tk ), siis kleepisin südamiku külge. Rohkem kui kaks ringi kroonlehti järjest teha ei saanud. Tahtis kuivada vahepeal, muidu oli oht, et kukuvad needki ringid küljest ära. Isegi kahe ringi kroonlehtede puhul kuivatasin neid nö pea alaspidi. Piltidelt ei ole küll näha, aga kõigile on tehtud ka tupplehed, mis ei ole identsed ehtsatega. Eesmärk oli katta kuidagi seda tohutut põhja, sestap on lihtsalt roheline alus.