Tort sõbrapäevaks

 

Tort Piimaneiu ehk Milky Girl

Algne retsept on pärit M. Sinkkoneni raamatust "Torditeadus 2".  Aitäh Marika! 

Kuna sama retsepti järgi toimus tordi tegemine ka Tordikooli veebinaris, kus ma ikka olen osalenud või hiljem järgi vaadanud, siis oli hea vaadata ka oma konspekti. Viimasest oli suur abi, sest muidu oleks tulnud biskviiti ikka väga palju meie jaoks. Arvutasin enda jaoks koguse, millest saab ühe 38*43 cm plaaditäie biskviiti ja sellest saab omakorda 3* 18 cm läbimõõduga biskviidiketast ning lisaks ühe biskviidi ketta kokku pandud jääkidest (kasutan keskmiseks kihiks). Täidiskreem ei ole raamatus oleva retsepti järgi tehtud, vaid on enda kogemuse järgi kokku pandud.

Biskviit

85.5 gr muna ehk 2 M suuruses muna

33 gr sulatatud ja jahutatud võid

250 g kondenspiima (Jaani)

19 gr hapukoort

110 gr nisujahu

8 gr küpsetuspulbrit

Kuumuta ahi 165 kraadini (PÕ). Sulata või ja jäta jahtuma. Kaalu välja jahu ja küpsetuspulber ning sega läbi. Vahusta munad, kuni näed, et nende maht on u 4-5 kordistunud. Lisa sulatatud või, sega. Lisa kondenspiim ja hapukoor, sega. Viimasena lisa nisujahu, mis on segatud küpsetuspulbriga. Segasin mikseriga aeglasemal käigul. Kalla tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta u 10-12 min. Kontrolli küpsust tikuga, vajadusel küpseta 1-2 min veel. Jahuta biskviit ja lõika vormiga 18 cm läbimõõduga ketasteks. 

Kuni biskviit jahtus, tegin valmis kattekreemi ja siis alles täidiskreemi. 

Kattekreem

135 gr valget šokolaadi

100 gr vahukoort (I)

100 gr vahukoort (II)

Kaalu välja šokolaad. Kuumuta vahukoor (I) keemiseni ja vala šokolaadile, lase 1-2 min seista ja sega ühtlaseks. Nüüd lisa vahukoor (II), mis on külm ja sega läbi. Kata segu kontaktselt kilega ja tõsta külmikusse 4-6 h seisma või lase seista üleöö. 

Täidiskreem

140 gr suhkruta marjapüreed (maasikas on mahe, mustsõstar tugevama maitsega)

8 gr želatiini

200 ml vahukoort

300 gr kohupiimapastat (vanilli)

40 gr suhkrut

Pane želatiin külmavette likku. Kuumuta u 1/3 marjapüreest ja lisa sellele želatiin, sega kuni viimane on sulanud. Nüüd lisa ülejäänud marjapüree ja sega läbi, jäta ootele. Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks. Sega marjapüree kohupiimapastaga ja siis lisa vahustatud vahukoor. 

Tordi kokkupanek. 

Pane valmis alus, millele tordi kavatsed teha. Tõsta sellele tordirõngas ja sisemine äär kata tordikilega. Nüüd pane üks biskviidiketas põhjaks, kata 1/4 kreemiga ja korda kuni kõik biskviidid on laotud vormi kihiti kreemiga. Jätsin viimaseks kihiks kreemi, aga võib jätta ka biskviidi. Vahele võib panna lisaks soovi korral ka marju. Tõsta oma torditoorik külmikusse maitsestuma/niiskuma u 6-8h või üleöö. 

Vahusta nüüd kattekreem ja kata sellega oma torditoorik. Kaunista vastavalt soovile. 

Tähelepanekud:

- kuigi retseptis on öeldud, et kõik biskviidi koostisained peavad olema toasoojad, siis mul juhtus nii,  et kõik olid külmkapi külmad. Biskviit õnnestus, kuid külmade koostisosadega tehes tuleb arvestada, et valmis segatud taigen on oma konsistentsilt pisut tugevam, kui toasoojadest komponentidest segatud taigen (plaadile pannes on voolavam) ja plaadil tuleb seda spaatli abil ühtlaselt laiali ajada. 

- biskviidi magusus on optimaalne, kuigi võiks eeldada, et tuleb läägelt magus (250 gr kondenspiima on arvestatav kogus), siis seda see ei ole.

- biskviidikettaid ma ei niisutanud torti kokku pannes, kui soovid, võib niisutada. Täidiskreem niisutas piisavalt.

- kattekreem on hea ja annab võimaluse mängida ka teiste šokolaadidega (piima- või tumešokolaad), kuid oma olemuselt ei ole see kuiv, mistõttu tasub olla ettevaatlik nt nonparellide lisamisel - minul hakkas nende värv  üleöö külmikus seistes nö sulama - jälle teadmise võtta rikkam!

Kui tordid lähevad kõrgustesse....

 Lisan mõned pildid kõrgustesse kerkinud tortidest.....

1. brownie-toorjuustutort

2. Kohupiima-vahukooretort kirssidega                                                                                                       

Sifoonbiskviit

Ühel hetkel hakkas ilmuma nii eesti keeles kui ka inglise keeles järjest enam torte, mille tegemisel kasutati sifoonbiskviiti. Tundus väga põnev ja nii saigi välja uuritud, millega täpsemalt tegemist on. Sisuliselt lisatakse/segatakse/vahustatakse klassikalised biskviidi valmistamise komponendid teises järjekorras, lisatakse pisut  õli ja muud vedelikku, vahel ka küpsetuspulbrit. Uudishimu ei andnud rahu ja nii saigi otsitud välja paar retsepti, mida katsetasin.

Proovisin kahte erinevat retsepti, millest esimese puhul tuletasin ka kakaoga variandi. Teise retsepti puhul päris koogini ei jõudnud, sest biskviit maitsest lihtsalt imeliselt niisamagi. 

Sifoonbiskviit.

hele sifoonbiskviit 

    ja tume sifoonbiskviit

Retsept nr 1 ja 2.

5 muna (53-63 gr)

75 ml õli

70 ml piima

80 gr nisujahu

20 gr maisitärklist (asenda retseptis 2 maisitärklis suhkruta kakaoga)

75 gr suhkrut

5 gr sidrunimahla või valgeveini äärikas

Kuumuta ahi 145 C-ni. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja aseta sellele 20 cm läbimõõduga koogirõngas või lahtikäiv koogivorm (ilma põhjata). Eralda munavalged kollastest eraldi kausidesse. Sega kokku nisujahu, maisitärklis ja õli, kuni on ühtlane. Lisa piim ja munakollased taignale, sega kuni on ühtlane. 

Lisa munavalgetele sidrunimahl  ja alusta vahustamist. Vahusta, kuni on tekkinud kerge vaht ja alusta siis suhkru lisamist, tee seda kolmes osas ja vahusta tugevaks vahuks. 

Tõsta 1/3 munavalgevahust taignale ja sega õrnalt läbi. Korda tegevust, kuni kogu munavalgevaht on segatud. Vala tainas koheselt ettevalmistatud vormi ja küpseta u 34-38 min. Kontrolli küpsust tikuga. Kui biskviit on küps, siis tõsta vorm ahjust välja ja keera tagurpidi ahjuplaadile jahtuma. Eemalda vormist, kui biskviit on täielikult jahtunud. 

Tähelepanekud:

- on väga oluline vahustada munavalged piisavalt tugevaks vahuks, muidu tuleb ahjust munakook.

- maitselt on tegemist õrna, maheda ja siidiselt pehme biskviidiga, mis niisutamist ei vaja.

- kui pelgad, et munavalge ei saanud piisavalt vahtu, siis lisa jahule 3/4 tl küpsetuspulbrit.

Kolmas variant sifoonbiskviidist

Retsept 3 

60 gr nisujahu

20 gr maisi- või kartulitärklist

5 gr küpsetuspulbrit

40 gr suhkruta kakaod

5 muna (53 gr)

130 gr suhkrut (65gr+65gr)

60 ml õli (mahedamaitselist nt viinamarjaseemne õli)

95 ml täispiima või vett

5 ml vanilliekstrakti

Kuumuta ahi 170 C (PÕ 155 C). Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga ja aseta sellele 24 cm läbimõõduga koogirõngas või lahtikäiv koogivorm (ilma põhjata). Sõelu kaussi jahu, tärklis, küpsetuspulber ja kakao - see on kuivsegu. Eralda munavalged kollastest eraldi kaussidesse. Tõsta munavalgetega kauss külmkappi ootele. Vahusta munakollased 65 gr suhkruga heledaks kreemjaks vahuks. Lisa õli ja vahusta sisse. Lisa piim ja vaniljeekstrakt. Sõelu juurde 1/2 kuivainesegust ja sega ühtlaseks. Sõelu juurde teine osa kuivainesegust ja sega ühtlaseks. Vahusta munavalged vannivahtu ja lisa 65 gr suhkrut 3-s osas ise samal ajal vahustamist jätkates. Vahusta tugevaks vahuks (stiff peaks - tõstes vispili tagurpidid, siis selle küljes olev munvalgevahu tipp vajub suunaga allapoole). Sega õrnalt munavalgevaht teisele segule 1/4 osa korraga. Vala tainas 24 cm läbimõõduga vormi, koputa ahjuplaati koos vormiga õrnalt vastu lauda, et suured mullid eralduksid ja küpseta u 35-40 min. Kontrolli küpsust tikuga. Kui biskviit on küps, siis tõsta vorm ahjust välja jahtuma. Eemalda vormist, kui biskviit on täielikult jahtunud.

Sefiiritort vaarikatega

2022.a vanavanemate päevaks sai tehtud sefiiritort vaarikatega. 

Sefiiritort just seepärast, et see maitseb nii suurtele kui väikestele. 

Retsept:

Biskviit

4 muna (M suurus- 53-63 g)

150 gr suhkrut

150 gr nisujahu

Pane ahi kuumenema, et see jõuaks 170˚C (PÕ) kuumeneda enne, kui biskviidi ahju paned. 

Löö munad lahti vahustamisnõusse ja lisa 150 gr suhkrut. Vahusta munad suhkruga tugevaks vahuks. Vaht on piisavalt tugev, kui see vispli küljest alla valgudes nö voldib ehk sa näed, kuidas alla valguv munavaht vajub õrnalt eelnevalt vajunud vahu peale, kuid ei vaju sellega koheselt ühtlaseks siledaks. Kui vajub kohe siledaks, siis vahusta u 5 min veel ja kontrolli uuesti. Munade vahustamise ajal kaalu ja sõelu nisujahu eraldi kaussi. 

Pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile 20 cm läbimõõduga koogirõngas või lahtikäiv vorm ootele.

Kui munavaht on piisavalt tugev,  lõpeta vahustamine. Sõelu  ½  nisujahust sellele ja sega õrnalt sisse. Nüüd lisa teine osa jahust (1/2) ja sega. Lõpeta segamine kohe, kui jahu on segunenud munavahuga. Vala biskviittainas koheselt vormi ja tõsta ahjuplaat vormi valatud taignaga ahju (1 aste keskmisest madalamale) ja küpseta u 25 min. Kontrolli küpsust puidust grilltikuga - kui keskele torgatud tikk jääb puhtaks on biskviit valmis, kui ei, siis küpseta u 3-5 min veel ja kontrolli uuesti. Valmis biskviit tõsta restile jahtuma. Jahtunud biskviit lõika noa abil vormirõnga küljelt lahti. Lõika jahtunud biskviit 3-ks kihiks.

 Tähelepanekud:

- mahlasema ja lõikamisel vähem pudiseva biskviidi saad, kui küpsetad selle valmis 1-2 päeva enne tordi tegemist. Selleks jahuta küpsetatud biskviit ja mähi toidukilesse. Säilita otsese päikesevalguse eest kaitstult toatemperatuuril.

- antud kogusest küpseb 6 cm kõrgune biskviit 20 cm läbimõõduga vormis.

- koogirõngast või vormi rasvainega määrida vaja ei ole, nii küpseb biskviit kenasti sirge äärega ja jahtudes ei tõbmu küljed sissepoole.

 

Täidis:

400 gr ricotta-kohupiima

300 ml vahukoort

110 gr suhkrut

200-300 gr külmutatud vaarikaid

Pane vahustamisnõusse vahukoor ja suhkur ning vahusta tugevaks vahuks. Teises kausis sega samal ajal lahti ricotta-kohupiim. Kui koor on vahustatud, lisa  see kolmes osas u 1/3 osa kaupa ricotta-kohupiimale ja sega õrnalt läbi. Tõsta saadud segu külmkappi ootele.

Torditooriku kokkupanek.

Võta alus, millel torti serveerida kavatsed ja tõsta pealmine biskviidikiht sellele. Nüüd võta külmikust vahukoore-ricotta-kohupiimasegu ja tõsta pool sellest biskviidile  ning silu ühtlaseks kihiks. Lisa silutud kreemile pool külmutatud vaarikatest ja vajuta luska või palettnoa abil need kreemi sisse. Jälgi, et vaarikad ei oleks servale lähemal kui 1-1,5 cm. Nüüd tõsta peale teine biskviidikiht ja kata ülejäänud kreemi ja vaarikatega nagu esimese biskviidikihi puhul tegid ja kata pealt viimase ehk kolmanda biskviidikihiga. See on sinu tordi toorik. Silu tooriku väliskülg palettnoa või kaabitsa abil siledaks, et kreemi ja biskviidikihid moodustaksid ilusa sileda külje. Kata toorik toidukilega ja tõsta vähemalt 6 h kuni üleöö külmikusse.

Tähelepanekud:

- kui soovid torti sama päeval süüa, siis niisuta biskviidi kihte näiteks piimaga.

Sefiir

4 munavalget

280 gr suhkrut

85 gr vett

1-1,5 tl sidrunihapet (peenike puru nt SantaMaria)

Pane munavalge vahustamisnõusse. Kaalu potti suhkur ja vesi ning alusta siirupi keetmist keskmisel kuumusel. Kui siirup hakkab keema, siis hakka munavalgeid vahustama. Sega siirupit ja kuumuta, kuni lusikalt alla vajuva 4-5 tilga järel tekib väike niidike. Nüüd lõpeta siirupi keetmine  ja vala aeglaselt samal ajal vahustatava munavahu hulka. Jätka vahustamist ja lisa sidrunihape. Vahusta kuni näed, et sefiir on muutunud tihkeks, koondunud vispli külge ja vahustamisnõu on käega katsudes leige. Nüüd on sefiir valmis. Soovi korral tooni sefiiri toiduvärviga ja pane  tüllega pritskotti, et oleks parem torditoorikule kanda.

Tõsta külmikust välja oma torditoorik ja kata esmalt küljed ja siis pealt. Silu palettnoa abil.

Sellest kogusest sefiirist jätkub Ø20 cm torditooriku katmiseks ja kaunistamiseks sefiirist lilledega.

Tähelepanekud:

-    Toore munavalge võib asendada ka pastöriseeritud munavalgega.

-    Sefiir jääb vedel, kui siirup ei ole keedetud nö kuuliproovini ehk 116-125˚C.

-   Kuna ma toorest munavalgest sefiiri ei tee, siis seetõttu kasutan munavalge pulbrit. 4-le toorele munavalgele vastab: 20 gr munavalge pulbrit (albumeen) nt FunCakes ja 150 ml vett. Kaalu munavalgepulber ning sõelu kaussi. Lisa käesoe  keedetud vesi ja sega läbi. Kata kauss kaanega või toidukilega ja jäta 3-4 h või üleöö seisma.

 

Odrajahu-kohupiimakarask

Minu pere armastab karaskit ikka aegajalt süüa. Olen teinud seda keefiriga ja maitsestamata joguriga, kuid mitte kohupiimaga. Seekord aga, vaatas külmkust vastu üksik pakk kohupiima, mis oli kuidagi sinna jäänud. Ühesõnaga otsisin netist retsepti  ja proovisin järgi. Tänud http://kulbikeerutaja.blogspot.com/2021/03/karask-odrajahu-kohupiimakarask.html retspti avaldamise eest! Nägi hea välja ja maitses hästi. 

Retsept on mugandatud väikse vormi jaoks.

Odrajahu-kohupiimakarask

200 gr kohupiima (kasutasin Farmi lahjat kohupiima)

120 ml hapukoort

250 ml vett

2 muna (M suurus)

1 tl Himaalaja soola 

1 spl vedelat mett

1,6 spl sulatatud võid

0,8 tl söögisoodat

4 dl odrajahu

2 dl nisujahu

Kuumuta ahi 200 kraadini (pöördõhk 190 kraadini). 

Määri vorm võiga ja jäta ootele. Mõõda välja ja sega kokku kõik kuivained ning jäta ootele, see on kuivsegu. Suuremasse kaussi pane kohupiim, hapukoor, munad, vesi, mesi, sulatatud või ja sega kõik kokku. Nüüd lisa juurde kuivsegu ja sega ühtlaseks taignaks. Kohe, kui kõik on segunenud vala tainas vormi ja tõsta eelkuumutatud ahju küpsema. Küpseta 40-45 min ja kontrolli küpsust tikuga. Kui sissetorgatud tikk jääb välja võttes puhtaks on karask küps, kui mitte, siis lase veel 3-5 min küpseda ja kontrolli uuesti. 

Tähelepanekud:

- tavalist soola lisa 0,8 tl,

- lisasin ekslikult 2 spl mett ja karask sai pisut magusam,

- või saab soovi korral asendada mahedamaitselise õliga, sel juhul lisa seda 1 spl,

12 hõrku vastlakuklit

 Igal aastal tehes vastlakukleid mõtlen, et kuidas teha täpselt selline kogus, mis kiirelt ära süüakse. Nüüd, olles vaadanud läbi oma retseptid ja neile tehtud märkused sai kogus timmitud nii, et sellest tuleb täpselt 12 kuklit.  Algne retsept pärit aastast 2010 ja lehelt, mida enam leida ei õnnestunud. 

12 vastlakuklit

155 ml piima

6 gr kuivpärmi (1 triiki teelusikatäis ja 1/3 lisaks)

75 gr suhkrut

30 gr muna (1 S suuruses või umbes 1/2 M suurusest munast)

60 gr võid (toasoe)

0,3 tl kardemoni

0,3 tl soola

275 gr jahu

1 spl apelsinikoore pastat (soovi korral) või riivitud koort

1/2 muna +1 spl piima kuklite pealt määrimiseks

300 ml vahukoort

30 gr suhkurt

haput moosi - soovi korral

Kõik ained peaksid olema toasoojad. Soojenda piim käesoojaks, lisa pärm ja sega, jäta ootele. Kaalu välja muna, suhkur, sool, apelsiinikoore pasta või koor - sega läbi. Kaalu või ja jäta ootele. Kaalu jahu ja lisa kardemon. Kui pärm on piimas sulanud, lisa muna-suhkru-soola segu ja sega kuni suhkur on täielikult lahustunud. Lisa 1/2 jahu kogusest, sega. Lisa järele jäänud jahu kogusest pool ja sega käega läbi, taignast peaks olema moodustunud pall, kui ei ole, lisa jahu juurde. Nüüd kui taignast on moodustunud pall kata taignakauss toidukilega või teise kausiga pealt ja jäta 10 min ootele. 10 minuti pärast sõtku käega u 10 sek jooksul kogu taigna pall uuesti läbi ja jäta 10 min seisma. Korda tegevust veel 3 korda. Nüüd lisa toasoe või ja sõtku läbi, saad ühtlase sileda taignapalli. Pane sooja kohta kerkima, kuni tainas on kahekordseks kerkinud. Tõsta tainas õrnalt jahuga ülepuistatud töölauale või silikoonaalusele ja jaga 12-ks (u 50-52 gr/pall). Veereta igast tükist ilus ümmargune pall ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kata ahjuplaat pealt toidukilega ja tõsta 30 kraadisesse ahju alt teisele siinile kerkima. Kõige alumisele siinile pane ahjurest ja kata niiske köögirätikuga. Kergita kukleid u 10- 15 min ja tõsta välja. Eemalda ahjust niiske köögirätik! Kuumuta ahi 180 kraadini. Samal ajal eemalda ahjuplaadilt toidukile ja määri kuklid pealt lahtiklopitud muna-piima seguga.  Tõsta kuklid ahjuplaadiga ahju keskmisele siinile ja küpseta -15-20 min 180 kraadi juures. Kukli küpsust saad kontrollida, kui keerad ühe tagurpidi ja koputad põhja vastu - peaks kumisev hääl vastu kajama. Lase kuklitel ahjurestil jahtuda. Lõika pealt "mütsid" ära, soovi korral eemalda pisut sisu - saad täita moosiga. Vahusta vahukoor suhkruga ja tõsta pritskotti. Pritsi vahustatud vahukoor pritskotist kukli peale ja pane "müts" peale tagasi. Puista tuhksuhkrut kuklitele. Head maiustamist.

Tähelepanekud:

- kui kasutad presspärmi, on pärmi kogus 18 gr;

- kuna jahu partiid käituvad erinevalt võib kasutatav jahu kogus ka pisut erineda (+/-). Tainas peab olema nii paks, et hoiab ilusti vormi. Kui on liiga tihe tainas, siis pärast on kuklid ka tihedad ehk liiga kõvad.

- kui tundub, et tainas kerkib väga vähe, siis ära kiirusta, vaid lase tal ikkagi kerkida. Kerkimist saab kiirendada tõstes taignakausi soojaveega täidetud suuremasse kaussi või nt 30 kraadises ahjus;

- niiskus kuklite kergitamise ajal ahjus tõstab pisut ahju temperatuuri ja aitab kerkimisprotsessile kaasa. Pärast kerkimisprotsessi eemalda kindlasti rätik ahjust;

- kui sinu ahi soojeneb vajaliku temperatuurini 10-12 minutiga võid kuklid pärast muna-piimaseguga määrimist tõsta koheselt ahju tagasi - saad lisa 10-12 min soojas kerkimist ja koheselt küpsemise jätkumise;

- kui ahjul on olemas funktsioon "auruga küpsetamine", siis tõsta määritud kuklid ahju ja pane "auruga küpsetamise" funktsioon sisse. Küpsemise aja lugemine algab ajast kui ahju vajalik temperatuur on saavutatud;

- vahukoor vahusta tugevaks vahuks, nii jääb ilus pritsides;

- hoia valmis kukleid külmkapis kaetult - vahukoor ei vaju laiali ja kukkel ei kuiva ära. 

Väheke koolijuttu vol. 3

Pärast teise kursuse lõppu küsisid paljud osalejad, kas koolitaja oleks veel nõus õpetama mõningate lillede valmistamist. Kuna ees olid pikad pühad, siis vastuse lubas ta anda peale pühi. Nii saigi meie teisel kursusel osalenud grupp 2020.a alguses teada, et alates märtsi algusest on tulemas kolmas online kursus.

Minu õnneks saadeti seekord pärast registreerumist kohe link, et näha milliseid lõikureid ja veineinereid vaja on või milliseid juba varasemalt olemasolevaid saan kasutada. Ega's midagi. Võtsin oma suure kotitäie erinevaid lõikureid ja veinereid välja ja vaatasin ning mõõtsin üle. Suurem osa oli õnneks olemas või sobivad. Osaliselt tuli aga juurde hankida. Kuna Eestis on nende lõikurite ja veineritega nagu on, siis osa vajalikust sain Inglismaalt  ja osa hoopis USA tootjalt. Olin seekord kiire ja sain kõik enne kätte kui Eestis eriolukord välja kuulutati. Seoses Hiinast alguse saanud Covid-19 viirusega on postipakkide liikumine muutunud ülekoormatuks ja sellest tingituna ka üliaeglaseks. Kui paljud kursusekaaslased (seltskond on väga rahvusvaheline ja üle maailma laiali) registreerusid viimasel hetkel, siis tekkisid neil probleemid - küll olid lõikurid juba otsas ja uusi veel ei olnud, lisaks postipakkide üliaeglane liikumine. Mõistsin täiesti nende muret, kuna nad ei saanud alustada kohe, kui kursus algas. Igal nädalal tuli valmistada aga uus lill. Teisel kursusel oli mul ka probleem, et lõikurid ei jõudnud õigel ajal kohale ja siis lihtsalt ei saa teha. Hiljem tuli seega kiiremini töötada. Mäletan, et tegin ühel päeval 3 erinevat lille. Seekord olin paremini ettevalmistunud.

Esimese nädala tööks olid O'Hara roos ja Juliet roos.

 

Teise nädala tööks oli Gardeenia - suur ja väikesed. Suur on ikka nii suur, et võib lihtsalt ühe ainsa tordile lisada. Väikseid võib aga mitu olla. Kui siiani olime kursuse raames rohkem pannud rõhku õite ilule, siis nüüd tuleb alati teha ka lehed juurde, mis on kui täpp i-le. Uue värvimistehnika juures meeldib mulle see, et värv ei pudise enam, mis on eriti oluline lehtede puhul. Õite puhul kasutasime jällegi teistsugust tehnikat - kõik ikka selleks, et kogu tegemise protsessi kiirendada. Võib ju küsida, et miks valge õie puhul kasutada veel valget värvi, kuid tõetruuma tulemuse saavutamiseks on see vajalik. Läbi kolme kursuse on rõhk olnud just kiiremal lille valmistamisel.

 

 

 

Kolmanda nädala tööks olid wild rose ja vanda orhidee. Roos on suur ja ilus. Õie läbimõõt on u 14 cm (suur gardeenia on umbes sama suur). Roos õnnestus kenasti ja sellega võib isegi rahul olla. Orhidee oli aga oluliselt raskem teha. Eriti tore oli aga see, et kui lill oli valmis, kõik koristatud ja hakkasin järgmise nädala töö jaoks lõikureid-veinereid valmis panema, siis esimese asjana võtsin välja vanda orhidee lõikurid.....brrrrr. Seega oli kogu ponnistus sobivate lõikurit leidmisel mõttetu ajakulu. Vanda puhul jällegi täiesti uus värvimise tehnika, kuid see tuleb välja vaid õige veineri kasutamisel, mida mul hetkel veel ei ole.





 



 

 



 

 

Neljanda nädala tööks oli teha tulikas, kirsiõitega- ja õunapuuõitega oks ja põldmarjad.

Kõige nürim oli vast teha põldmarju. Kui sul on olemas veiner marjade tegemiseks siis u 10 sek ja mari on valmis. Mul kulus 5 marja tegemiseks pea 2h, sest pidin tegema iga marjal oleva pallikese käsitsi ja siis kleepima kokku:). Õnnes on kogemus õpetanud, et kui väga mõtlema ei pea, siis saab muu tegemise/kuulamise kõrvalt ka teatud asjad ära tehtud. Nüüd kõigest järjekorras. Tulikas -  ilus ja õrn ja tihe. Neid kroonlehti ikka läks sinna. Kuna grupi teised liikmed olid juba teinud ja pilte nädanud, siis oli selge, et tuleb ikka väga juhise järgi teha, muidu valmib ikka täiuslik kapsapea. Püüdsin väga ja sai valmis ka. Õie läbimõõt on u 6 cm.

 

Alguses tundus hirmutav, et kui palju aega kulub kirsiõite ja õunapuuõite valmistamiseks. Reaalsus oli aga see, et tegelikult läks kähku ja imelik oleks olnud valmistada kummastki vaid üks õis. Kõikidele kroonlehtedele on antud tekstuur.... jah, igaüht on eraldi veineri vahele pandud. Tüütum osa oli ehk tolmukate punti köitmine, kuid jällegi - tegin seda samal ajal ja nii muuseas.

 

 

Viienda nädala tööks olid klassikalised tulbid ja päevalill.

Mida lihtsam lill, seda olulisemaks muutusid nö nähtamatud detailid. Esimene tulp tuli täpselt selline, nagu varasemalt olin teinud. Siis aga meenusid tookordsed kitsaskohad ja .....voilaa, kõik tuli välja.

Jah,  ka tulpide puhul on oma väiksed nõksud, et need õnnestuksid.

 

Päevalill oli pisut keerulisem. Kroonlehtede tegemine läks küll kiirelt, sest põhimõtted on varasemalt tehtud lilledega sarnased. Kasutasin esmakordselt ka Progel geelvärvi, mis annab üsna sügava ja intensiivse tooni. Südamiku tegemine oli aga paras ettevõtmine. Siin on kindlasti vajalik silikoonvormi olemasolu, sest muidu korrektset südamikku teha on väga keeruline, et mitte öelda pea võimatu. Teine koht, millega tuli rohkem vaeva näha olid tupplehed, sest päevalillel on neid väga mitu ja need on küljepealt vaadates ka kenasti näha. Sellel koolitusel me ei tegelenud tupplehtedele ja varrele imepeenikeste karvakeste lisamisega. Kuna lilli kasutatakse tordil ja imepeened karvakesed võivad siiski pudeneda, siis tordile lisatavatel lilledel neid ei kasutatagi.   Lill ise sai selline-

 



 



 

Pitsilised piparkoogid ja nende hind.

"Oi, kui ilusad!", "Kui peen! Kuidas te neid teete?", "Kas te ise teete neid?"  olis kommentaarid, mida pitsiliste piparkookide kohta kuulsin. Kui hinna ütlesin, siis sain vastuseks "... /vaikus/, see on ju piparkook. Miks see nii kallis on?" või lihtsalt "... /vaikus/" . On ka inimesi, kes vaatavad, mõtlevad ja ütlevad "Ok. Ma soovin!".

Ehk lugu pitsilistest piparkookidest ja  miks nad on nii kallid.

Et toorainest saaks valmis 1 selline piparkook -

 

kulub aega 1h ja 20 min! Ei, siin ei ole kirja- ega arvutusviga.

Aga alustame algusest- tooraine +, elekter, et küpsetada ja valges ruumis töötada + veekulu, et käsi ja nõusid pesta+ ajakulu (taigna ja glasuuri valmistamine, taigna rullimine, küpsetamine, kaunistamine ja lõpuks pakkimine), mis on tohutu. Viimasest siis põhjalikumalt, sest see kujundab paljuski piparkoogi hinna.

Kui kodus kooki või torti teen, siis kõik sõltub, kui palju parajasti aega on. 1 h ajakuluga saab valmistada lihtsamaid kooke või kokku panna ettevalmistatud tordi. 2-3  tunniga jõuab juba küpsetada biskviidi ja valmistada 2 erinevat sorti kreeme ning valmistada dekoorid ja koogi kokku panna ehk saada nö toorik, mida pärast tahenemist edasi viimistleda. Sealjuures võib sellise koogi kaal ulatuda juba 1,5-4 kg. Seega lihtne loogika  - 3 h tööd ja tulemus 1,5-4 kg torti, sõltuvalt keerukusest. 1,5 kg koogist jätkub ca 10-12 tk ja 4 kg ca 30 tk.

Nüüd piparkook, mis on ühele sööjale (tavaliselt) ja mille kaunistamiseks kulus mul 55 min. Parim pakkumine, kuidas neid teen oli:"Ma mõtlesin, et te panete sellise pitsi siia peale ja siis teete selle kaunistuse siia peale." Tuleb tunnistada, et see on hea idee! Nii, kasutades šablooni, tehakse ka ja need jäävad samuti väga ilusad, kuid see on teine teema. Pildil olevate piparkookide tegemiseks šablooni kasutatud ei ole. Iga triibu ja täpi kandmiseks piparkoogile on kasutatud  oma kahte väikest kätt ja silmi sirgete joonte tõmbamiseks (orientiiriks vaid ruuduline paber, et joon samal kõrgusel püsiks - eriti esimene joon)  ning mustrikirja kandmiseks piparkoogile. Ja muud ei midagi! Triip peab olema otse ja piisavalt tihedalt, et muster jääks tõesti ilus - ei liiga tihe, ega lai. Mustris ei ole lubatud eksida, sest parandada seda praktiliselt ei ole võimalik  (iga parandus paistab kohe välja). Seega töötada tuleb väga-väga mõttega kohal olles. Käsi püsti, kes on nõus sirget triipu tõmbama ca 30 min u 1,5 mm vahega?

Arvestades ajakulu on selge, miks suured tööstused pitsilisi piparkooke ei tee - nad lihtsalt ei saa panna kinni oma tööjõudu, sest sama ajaga saab valmistada oluliselt rohkem lihtsamaid tooteid, mida müüa ja seeläbi tootmist käigus hoida. Seega on selline piparkook ikkagi tellimustoode ja pigem väiksemate tootjate käsitöö. Seda muidugi juhul, kui neil on selleks aega. Käsitöö ongi aeganõudev ja kallim, kui suurtööstuse toode. 

Kui palju siis maksab aeg? Aeg, mida me ei saa tagasi, et veeta see näiteks oma perega ühiselt on kõigi jaoks väga kõrges hinnas, sest ühiseid mälestusi ei saa osta.

Teiste jaoks tehtud tööd hindame aga rahaliselt. Teades, kui palju maksid 4.a, 2.a ja 1,5.a tagasi läbitud koolitused ja nende käigus omandatud oskuste täiendav lihvimine, et joon tuleks sirge, glasuur oleks õige konsistentsiga ning ei voolaks piparkoogilt maha ja kuivaks perfektselt, on selge, et minimaalne tunnitasu on ebaõiglaselt madal hind omandatud oskuste eest. Seepärast kujundab hinda keskmine palk, mille eest oleks reaalselt võimalik leida ka inimene, kes on nõus seda tööd tegema. Igaüks ei ole ja ei suudagi ja ei peagi. Töö peaks ikka silma särama panema. Nii nagu ütles viimase koolituse õpetaja: "Iga meister peab ise hindama oma tööd, sest kui tema seda ei tee, siis kes peaks?"

 

Ja lõpuks, miks ma pitsilisi piparkooke? Tegin ma neid sellepärast, et oli soovija ja mulle endale tõesti meeldivad need pitsilised piparkoogid. Iga piparkooki tegin hingega. Eriti ilus oli neid vaadata, kui kõik olid valmis ja ootasid pakkimist. Karpi pakendatult sai lõpptulemus selline, millega oli põhjust ka endal rahul olla, veidi:)

 

 

Loodan, et nüüd on pisutki aimu, miks need piparkoogid ikkagi nii kallid on, sest tooraine "ei maksa ju midagi":)

 

 Selline oli 2019.a jõuluprojekt;)

Loe ka: Aga...Miks see nii kallis on?

Jõhvikatort

Selle, 2019. aasta, jõululaua magusaks tegime jõhvikatordi. Inspiratsioon......  külmikust vastuvaatavad talvevaru jõhvikad:). Nii said kokku tumeda šokolaadi ja jõhvika vahukreemid ning browne'i biskviit. Tulemus oli igati väärt - pärast rammusate jõuluroogade söömist oli hapukas jõhvikatort suurepärane.

Retsept.
(20 cm läbimõõduga vorm. 10-12)

Browne (algne retsept Postimees, Elustiil, 20.02.2016)

24 gr võid
47 gr tumedat šokolaadi (67-75%)
52 gr nisujahu
1/5 tl soodat
1/10 tl soola
30 gr fariinisuhkrut
49 gr tavalist suhkrut
1  muna (M suurus)
0,47 dl piima
1/3 tl vanillisuhkrut (või ka pastat)

Kuumuta ahi 160 kraadini (pöördõhurežiim). Määri vormi küljed võiga ja põhja pane küpsetuspaberist lõigatud ring või kasutad vormi rõngast ja vooderda selle siseküljed küpsetuspaberiga.

Kaalu valmis šokolaad ja või ning sulata. Jahuta toatemperatuurile. Sega omavahel jahu, sool ja sooda. Vahusta muna suhkrutega ilusaks tugevaks vahuks ning lisa juurde sulatatud šokolaadi-või segu. Sega ühtlaseks. Lisa piim, jahusegu ja vanillisuhkur ja sega samuti ühtlaseks. Vala segu ettevalmistatud vormi ja küpseta 25-30 min. Kontrolli küpsust kokteilitikuga - väljavõetud tikk peab jääma puhtaks. Samas ei tohi browne- põhja üle küpsetada, sest muidu jääb see kuiv. Tõsta jahtuma.

 

Jõhvika -confit (idee Olga blogist, pisut jällegi tuunitud)

 

550 gr jõhvikaid (juba seisnud ja mahlased!)

75 ml vett

160 gr suhkurt

6 gr pektiini 325NH96

2 lehte želatiini

 

Pane jõhvikad koos veega potti  (kaas peale, et pärast vähem koristamist oleks) ja keema. Kui keema tõuseb, siis vähenda veidi kuumust  ja jäta podisema mõneks minutiks. Eemalda tulelt ja oota u 3 min., nüüd purusta jõhvikad ja kurna saadud segu läbi tiheda sõela. Mõõda välja 400 gr püreed. Kui on veidi vähem, lisa püreele pisut vett. Pane 400 gr püreed potti ja jahuta toatemperatuurile.

 

Kaalu välja suhkur ja pektiin ning sega korralikult läbi. Pane želatiinilehed külma vette likku. Lisa jõhvikapüreele suhkru-pektiini segu ja lase keema tõusta, ise samal ajal segades. Keeda 1 min. Tõsta tulelt ja kalla pool segust teise kaussi jahtuma. Potis olevale poolele lisa leotatud želatiinilehed ja sega kuni need on sulanud. Jäta segu jahtuma toatemperatuuri saavutamiseni.

 

Jõhvikakreem

 

250 ml vahukoort

150 gr toorjuustu

75 gr suhkrut

200 gr želatiiniga jõhvikapüreed

 

Vahusta vahukoor toorjuustu ja suhkruga ning sega juurde jõhvikapüree. Tõsta saadud segu külmkappi ootele. Kui soovid koogi küljed katta hiljem kreemiga, siis tõsta 6-7 spl kreemi kõrvale ja jäta külmkappi ootele.

 

Šokolaadi vahukreem (lilcookie.com)

 

60 gr tumedat šokolaadi

150 ml vahukoort

 

Sulata vesivannil tume šokolaad ja jäta hetkeks ootele. Vahusta koor stabiilseks vahuks. Tõsta 2-3 spl vahustatud koort sulatatud šokolaadile ja sega kuni hoiab vormi. Nüüd lisa segu ülejäänud vahustatud vahukoorele ja sega kuni on segunenud ja hoiab vormi.

 

Tordi kokkupanek

 

Lõika jahtunud browne-põhi kaheks kihiks.  Pane valmis alus ja sellele koogirõngas või põhjata vorm, millesse koogi valmistad. Tõsta esimene kiht vormi ja määri pealt 1/2 kogusega jahtuma pandud jõhvikapüreest. Pane pritskotti jõhvikakreem ja täida selle abil koogivormi sees välimine ring nii, et u 1 cm oleks kaetud. Nüüd pane šokolaadi vahukreem ja aja see spaatli või lusika abil laiali ettevaatlikult, et ei lõhuks välimist jõhvikakreemi äärt. Pane peale teine browne kiht ja kata see omakorda ülejäänud jõhvikapüreega. Lisa pritskotist jõhvika vahukreem püree peale alustades täitmist koogi välisküljest liikudes ringjalt koogi sisemuse poole. Silu pealt spaatliga siledaks.

Kaunista vastavalt oma soovile ja tõsta külmkappi tahenema vähemalt 4-6 h või üleöö.

Serveerimiseks lõika kook vormist välja ja soovi korral kata küljed kreemiga.  Head maitsmist! 

 

Väheke koolijuttu vol. 2

Niisiis, algas novembri alguses taas kool, mida juba ootasin. Seekord oli intensiivsus oluliselt suurem - 4 nädalat ja igal nädalal 2 lille teha. Mõni neist oli lihtsam (olin ka varem teinud), mõni jällegi keerulisem  ja ei olnud ka oma silmaga näinud. Seega, nii mõnigi lilleõis tuli teha netist leitud pildi järgi.

Esimese nädala ülesandeks oli valmistada ümar daalia (Pom pom Dahlia) ja inkaliilia. Esimese jõudsin kenasti valmis ja sai selline -

Inkaliiliaga oli aga selline lugu, et lõikurid ja veinerid ei jõudnud õigeks ajaks minuni, mistõttu ei saanud sellega osaleda nö võistlusel. Lille tegin valmis jaanuarikuu alguses.

Teise nädala ülesanne oli plumeeria (Frangipani) ja hibiskus. Arvestades, et frangipani sai tehtud lihtsalt olemasoleva lõikuriga ja ilma veinerita, oli mu üllatus suur, et see vääris auväärset teist kohta nädala tööde kokkuvõttes osalejate vahel! See tundus uskumatu!

Hibiskusega tuleb veel tööd teha. Valmis ta sai, kuid eesmärk on uuesti proovida õige lõikuri ja veineriga võttes appi ise pildistatud õie fotot.

Kolmanda nädala ülesanne oli valmistada magnoolia ja kosmos. Magnoolia oli vast kõige raskem üldse terve selle kursuse jooksul. Efekti saavutamiseks ühest õiest on vähe, neid peab olema ikka mitu. Selle puhul oli väga oluline nn südamik, mida ilma spetsiaalse veinerita on väga raske, et mitte öelda võimatu teha. Midagi sai tehtud, just nii nagu õpetati, kuid parima tulemuse saavutamiseks on ikkagi vaja õiget töövahendit.

 

 

Kosmos on suhteliselt lihtne ja siin saab efekti anda värvidega - kasutasin seda mida oli:) Kui tavaliselt tundub, et pulbervärvide valik on piisavalt lai, siis nüüd sain aru, et tegelikult on meil ikka väga piiratud valik. Erksaite toonidega, mida vaja oleks, on lugu lausa vilets.

 

 

Neljanda ja ühtlasi viimase nädala töödeks oli teha papagoitulp ja moon. Mooni olin varem teinud ja arvasin, et pole hullu, läheb libedalt. Tegelikult oli aga nii, õppisin käepäraste vahenditega tegema moonile tolmukaid - jällegi midagi uut õpitud. Samuti olin kindel oma lõikurites ja veineris. Tegelikult aga lõikureid kasutada ei saanud, sest need osutusid liiga suureks. Lausa hiiglasteks! Vaatasin siis oma suure kotitäie erinevaid lõikureid üle ja ....hmmm... kasutasin aiaroosi kroonlehe lõikurit, mis tundus olevat sobivas mõõdus. Igatahes said nad valmis. Suur oli mu üllatus, kui selgus, et töö vääris taas äramärkimist nädalatööde kokkuvõttes! Auväärne teine koht!

 

 

Papagoitulpide tegemist olin plaaninud juba päris mitu aega ja kõik vajalik oli ootamas. Suur oli mu rõõm, kui selgus, et nüüd seekord saangi neid teha. Valmis nad said, kuid tasuks ehk proovida ka pisut kastist välja mõtlemist, sest papagoitulpide kroonlehed ei ole eriti sümmeetrilised, kui vaadata detailsemalt. Sellised nad seekord said -

 

Lisaks sai õpitud selle kursuse raames Cymbidium orhidee, strelitsia ehk paradiisilinnulille, erinevate eksootiliste roheliste lehtede valmistamist ning seade tegemist rõngale.  Kõige keerulisem oma olemuselt oli vast paradiisilinnulill, mida kindlasti peaks kordama. Orhidee sai selline -

 

 

Selle nelja nädala raames sai taas õpitud erinevaid töövõtteid, oskust kombineerida lõikurite ja veineritega, kui õiget hetkel ei ole ja muid olulisi nippe, kuidas teha nii, et kõik toimiks ja ei kaotaks asjatult aega. Viimaste lillede tegemiseks võtsin ühe päeva ja valmistasin 3 erinevat õit. Liiga aeglane töötamine.....jah, kui vaadata igat sammu juhendilt ja töötada täpselt selle järgi. Kui korra on läbi tehtud, siis järgmised lähevad oluliselt kiiremalt! Samas on värvide seisukohalt nii hea toimetada, sest kui kasutada sarnaseid värve, siis järelejääv osa on kaduvväike või pea olematu.

 

Niisugune oli seekordne kursus. 



Üks imetore voolimise päev

Ei ole olemas pimedaid juhuseid. Nii juhtuski, et ühel päeval leidsin koolituse, mis tundus väga põnev. Loota sellest, et kõik tuleb nii ilus, ma ei osanud. Ei oleks uneski osanud näha.

Kui on olemas suurepärased õpetajad, kes panevad voolima ka need, kel loomu poolest anne puudub, õnnestub kõik!

Aitäh Merit ja Rutha Bake My Day OÜ-st!

Ja siin on päevatöö -

Väheke koolijuttu

Viimasest postitusest on möödas...hm, terve igavik. Mitte, et ma ei oleks midagi vahepeal teinud või uusi retsepte leidnud- katsetanud, vaid lihtsalt on olnud kiire.

Alates augustikuu teisest poolest olen nö koolis läbi online kursuse ja nii 8 nädalat järjest kuni oktoobri keskpaigani. Koolituse teemaks on lillepastast lilled. Pühapäeva õhtul tuleb uus materjal ja siis on aega nädal, aga võib-olla isegi veidi rohkem (kahuks ei saa ma osaleda Facebooki grupis, kuna minu konto lihtsalt blokeeriti, nii ei saa ma teiste osalejatega arutada ega ka juhendajaga mitte ja mul ei ole õrna aimugi, millised on tähtajad. Kuid piltide üleslaadimise aegade järgi näen, et ca 2 nädalat on aega.) Siiani olen püüdnud ikka nädalaga oma tööd valmis saada. Samas on kujunenud ka väike rutiin, kuidas ja millest uue nädala kodutööd alustan. Kõik lilled on tehtud lillepastast (kasutan erinevaid, vastavalt vajadusele) ja sisaldavad ka mittesöödavaid osi - spetsiaalset traati, teipi ja vahel ka penoplasti, et lillsüdamik oleks kergem.

 

Esimese nädala töö oli roos.

Olen varem teinud, kuid jällegi sai uusi teadmisi juurde, tegemine läks lihtsamaks.

Teisel nädalal oli tööks eukalüptioks ja hortensia. Kuigi kujult on mõlemad ok, siis värvimise kohapealt ei ole eukalüptilehed ikkagi nii õiget värvi kui peaks olema. Kui päriselt ei ole eukalüpti näinud, siis...mh...võivad need olla mis iganes rohelist värvi:)

 

Kolmanda nädala töö oli pojeng. Õis tuli tohutu ja seda tõesti võib tordil olla üks - täiesti piisav. Tööd oli päris palju, kuid kuna mul juhtus ka äpardus kiirustamise tulemusena, siis sain väga-väga hea õppetunni, mis edaspidi aitab aega kõvasti kokku hoida! Igatahes selle tulemusega on põhjust rohkem rahul olla, kui esialgselt tehtuga.

 

Neljanda nädala tööks on David Austini roos ja Inglise roos. Mõlemad õied on suured ja rasked. Ülesehituselt sarnased, mistõttu on nädalatööks kaks lilleõit. 

 

 

Viienda nädala tööks on daalia, mille õie- ja õielehtede kuju on sorditi erinevad.  Kuigi kroonlehti on väga palju ja neid tuleb ükshaaval kõik lõigata välja, anda tekstuur, värvida ja koheselt vormida, läheb töö tegelikult kiiresti. Päris poole tunniga ära ei tee, aga pooleteisega küll:) ja harjutades vast kiireminigi.

 

 

Kuuenda nädala tööks on lillhernes ja preeriakelluke. Rohkem tööd oli vast preeriakellukese kroonlehtedega, kuigi neid on  vaid 5. Lillherneste valmistamine läks kiirelt, sest neid olin varem teinud ja tekstuuri andmiseks on olemas veiner. Siin nad on -

 

 

 

 

 

Seitsmenda nädala tööks on pojeng ja anemoon. Pojeng on vedi teistsugune, kui varasemalt sel kursusel tegin. Pisut võib-olla lihtsam, sest kroonlehti on vähem ja need on tihedamalt ümber. Anemooni ei olnud varem teinud, kuigi on ilus ja lihtne lilleõis. Värvilt on mõlemad sel nädalal šampanjatooni. Pärast seitset nädalat lillede tegemist on saanud selgeks töö parem organiseerimine. On tekkinud teadmine mida ja millal värvida ja millal kokku panna. Jah, need etapid on olulised, sest hoiavad kokku minu aega.

 

 

 

 

Kaheksanda ja ühtlasi ka viimase nädala tööks on orhidee ja õiepungad. Orhidee õisi olin paar aastat tagasi teinud, kuigi seekord olid need tehniliselt lihtsamad. Harjutamise mõttes tegin neid koguni 5 ja mõned pungad. Pildile sai küll vaid 3 punga.

 

 

 

Lilled valmis ja kursus läbi!

Loodetavasti läheb kõik hästi ja peagi algab uus kursus. 

 



Tort Eesti Vabariigi 101. aastapäevaks

Sünnipäevalaual on enamasti alati tort. Nii ka Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul kaunistas meie pere pidulauda tort. Juba nädala aega varem oli selge, et seekord teen küpsisetordi. Lihtne. Mida lähemale tähtpäev jõudis, seda segasemaks ideed läksid, sest päris klassikaline küpsisetort oleks olnud liiga lihtne. Siis tuli aga meelde, et mul on veel proovimata nn numbritordi retsept, mis avaldati ka ajakirjas OmaMaitse ja lisaks on olemas neti avarustes. Valisingi siis Tordikooli lehelt retsepti.

Kõik igati viks ja viisakas, lihtsalt tainast sai üpris palju, ehk et sellest oleks jätkunud 2*suure ahjuplaaditäie küpsise jaoks. Siit õppetund, et järgmine kord teha A4 paberile mahutatava 2* kahe tähe tarbeks vaid 1/2 kogust. Kreemiks sai valitud meie lemmik - vahukoore-kohupiimakreem ja muidugi marjad, mis väikeste näppude abil kadusid enne, kui tort ise otsa sai.

Numbritordi põhja retsept: (1/2 kogust)
125 gr nisujahu
62 gr mandlijahu
38 gr tuhksuhkrut
100 gr võid (külm)
1 (M) muna
0,5-1 tl vaniljepastat
0,5 gr soola (näpuotsatäis)

Sega jahu, suhkur, mandlijahu ja või ühtlaseks puruks. Lisa sool. Klopi lahti muna koos vaniljepastaga ja lisa tainapurule ja sega kuni tekib ühtlane tainas. Paki tainas toidukilesse, vajuta lapikuks ja pane vähemalt 30 min külmkappi tahenema.

 

Kuumuta ahi 180 kraadini. Võta tainas välja ja rulli  u 2,5-3 mm paksuseks ja lõika soovitud kuju. (Antud kogusest jätkus 2* A4 paberile joonistatud EV tähtede jaoks ja jäi pisut ülegi). Tõsta küpsetuspaberiga vormitud kuju(d) 10 min sügavkülma tahenema. Kui ahi on saavutanud oma temperatuuri, siis võta vormitud tainas sügavkülmast välja ja aseta kohe koos küpsetuspaberiga ahjuplaadile ning tõsta ahju küpsema. Põhjad on küpsed, kui on saavutanud kuldpruuni või pisut tumedama jume. Selleks kulub umbes 10-15 min. Jahuta.

Kohupiima-vahukoorekreem:

200 gr vahukoort
150 gr kohupiimapastat
35-45 gr suhkurt

Kaalu ained mikserinõusse ja  vahusta koos. Kasutades kondiitripritskotti ja ümara otsaga otsikut tee kohupiima-vahukoore tupsud esmalt alumisele küpsise kihile ja siis tõsta ettevaatlikult peale teine küpsisekiht ja tee jällegi tupsud. Kaunista lisaks veel marjade või muu meelepärasega.

 

 

Tähelepanekud:

- tuhksuhkru asemel võib vabalt kasutada ka tavalist valget suhkrut. Kui meeldib magusam küpsis, siis lisa suhkrut pisut rohkem.

- kuigi retseptis on antud külm või, siis mina tegin toasooja võiga - lõpptulemus ei jäänud kuidagi alla külma võiga tehtule, mida olen varasemalt teinud analoogse taina puhul.

- nõrgema mikseri või käsitsi vahustamisel vahusta kindlasti vahukoor suhkruga eraldi ja siis alles sega õrnalt juurde kohupiimapasta. Võib kasutada ka kohupiima. Soovi korral võib lisada pisut ka vahukooretugevdajat, aga ei pea.

- küsimusele, et kas küpsisekihid olid hommikuks "läbi vettinud" nagu tavalise küpsisetordi puhul, siis siin see nii ei olnud. Muidugi nii krõbedad, kui torti kokku pannes nad enam ei olnud, kuid pudedad ka mitte. Kui tahta, et jääksid täiesti krõbedad ka järgmisel päeval, siis võib lihtsalt sulatatud šokolaadiga õrnalt üle pintseldada.  

Kuna kasutasin kaunistustena ka suhkrustatud-kuivatatud veriapelsini viile, panen ka selle retsepti kirja.

Retsept:

250 ml vett
210 gr suhkrut
1-2 veriapelsini  (kasuta mahe apelsine)

Mõõda potti vesi ja suhkur, lase suhkrul sulada ja siirupil keema tõusta. Viiluta samal ajal apelsinid. Kasuta keskmisi viile, st otsmised, milles on palju nn valget säsi, ära kasuta. Pane ahi sooja 107 kraadi peale.

Lisa apelsini viilud keskmisel-nõrgal kuumusel keevale suhkrusiirupile ja kuumuta neid aeg ajalt segades u 15-17 min (nii kollane koor kui selle all olev valge osa hakkavad muutuma läbikumavaks).

Nõruta viilud ja tõsta kohe küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning tõsta ahju.  Kuivata ahjus 45-50 min, keerates apelsiniviiludel vahepeal teise külje pealmiseks. Viilud on valmis, kui plaadilt tõstes hoiavad oma kuju, st ei vaju enam kuidagi loperguseks. Tõsta restile jahtuma. Tarvita jahtunult. Ülejääk paki karpi ja tõsta külmkappi hoiule.

Profitroolide assortii

 

 

Sel, 2018.a jõulude ajal, oli meie jõululaual magusaks ampsuks profitroolide assortii ja inglise puuviljakeeks.

Profitroolid olid ise tehtud tavalise keedutaigna retsepti järgi koos krõbeda kattega.

Täidiseks oli nii traditsiooniline ja vaieldamatu lemmik ehk siis kohupiima-vahukoore täidis ning uuteks maitseteks valge šokolaadi ja jõhvika täidis ning tumeda šokolaadi kreem.

Retsept:
Tumeda šokolaadi kreem (jätkub 10-12 profitrooli täitmiseks)

90 gr tumedat šokolaadi
10 gr maisitärklist
30 gr suhkurt
2 munakollast
220 ml täispiima
50 ml 35%-list koort

Haki šokolaad ja sulata vesivannil. Klopi munakollased suhkru ja maisitärklisega heledaks vahuks. Kuumuta piim ja koor potis kuni keemiseni ja vala 1/3 segust munasegule ja sega hoolega. Nüüd vala saadud segu potti tagasi piima-kooresegu juurde ja kuumuta madalal kuumusel pidevalt segades kuni segu pakseneb. See peab muutuma kreemjaks ja läikivaks. Nüüd võta segu tulelt ja vala 1/3 osa kaupa sulatatud šokolaadile ise samal ajal pidevalt segades. Kui ka viimane osa on šokolaadile segatud jäta segu jahtuma toatemperatuurini ja siis tõsta külmkappi täielikult jahtuma. Kasuta jahtunud profitroolide täitmiseks.

Tähelepanekud:

- mida tumedam on šokolaad, seda tugevam jääb šokolaadi maitse. Tumeda šokolaadi võib asendada 1/2 ulatuses ka tavalise piimašokolaadiga - tulemuseks on veidi mahedam maitse.

- jahtumiseks kata kreem pealt toidukilega nii, et toidukile oleks vastu kreemi - nii väldid kondensvee tekkimist toidukilele ja hiljem valgumist kreemile.

Valge šokolaadi- jõhvika täidis (jätkub 10-12 profitrooli täitmiseks)


300 gr jõhvikaid (külmutatud)
40 gr suhkut
250 gr valget šokolaadi
136 gr jõhvikapüreed (u 125 ml)
40 gr võid (toasoe)

Valmista esmalt jõhvikapüree. Pane jõhvikad potti ja purusta saumikseriga püreeks, lisa suhkur ja lase keskmisel kuumusel pidevalt segades keema. Kurna läbi sõela. Sellest kogusest saab 240 gr püreed. Säilita ülejääk sügavkülmas järgmiseks korraks.

Haki valge šokolaad väikesteks tükkideks. Mõõda välja jõhvikapüree ja kuumuta see keemiseni ning vala šokolaadile, sega ühtlase konsistentsi saavutamiseni. Lisa toasoe või ja sega läbi. Parema tulemuse saamiseks kasuta saumikserit. Jäta segu tahenema toatemperatuurile. Ca 45-60 min pärast (olenevalt ruumi temperatuurist) on segu paraja konsistentsiga, et sellega profitroolid täita. Kui soovid pehmemat ja hapukama maitsega täidist, siis lisa jõhvikapüreed veidi rohkem.

Apelsinimaitseline piparkoogitainas

Juba eelmisel, 2017. aastal, tahtsin proovida apelsinimaitselist piparkoogitainast. Proovisin erinevaid retsepte..... ja kahjuks ei õnnestunud saavutada vähimatki apelsinimekist. Jäin ikka klassika juurde, mis on meie suur lemmik. Samas jäi kuidagi kripeldama, et peaks ikka proovima veel, et kas apelsin annab maitsele juurde või jääb klassika peale.

Sel aastal aga otsustasin, et võtan aluseks oma parima toimiva retsepti (leitud aastal 2007 Delfi naistelehe foorumist, avaldajaks Bubs) ja kohendan seda nii, et saavutan lõpuks soovitud tulemuse. Asi õnnestus! Nüüd on piparkoogid valmis ja veidigi kõrvale pandud, et pühade ajal ka midagi krõbistada oleks:)

Need piparkoogid maitsesid väga hästi ja  tõesti teisiti, kui meie klassikaline retsept. Kindlasti teeme selle järgi veel piparkooke, kuid seda juba järgmisel aastal.

Retsept:
Apelsinimaitseline piparkoogitainas
kogus 760 gr

0,38 dl tumedat suhkrusiirupit
150-200 ml värskelt pressitud apelsinimahla (kokku keedetult 75 ml)
180 gr demerera roosuhkrut
1,5 tl soodat
1/2 tl pomerantsikoort (võib ka ära jätta)
6 gr piparkoogimaitseainet (Santa Maria), kui soovid vürtsisemat, siis lisa 8-10 gr
120 gr võid (toasoe)
330 gr nisujahu (või 270 gr nisujahu ja 60 gr mandlijahu)
2 apelsini peenelt riivitud koor (suured apelsinid)

1. Riivi vahatamata apelsinidelt koor ja pressi välja mahla 150-200 ml. Pane apelsinimahl potti ja keeda kokku, et järgi jääb 75 ml mahla.

2. Lisa potti mahla juurde suhkur, suhkrusiirup, pomerantsikoor, piparkoogimaitseaine ja sooda. Kuumuta madalal kuumusel ca 5-7 min. Sega pidevalt.

3. Jahuta segu u 60 kraadini, lisa või ja sega kuni on sulanud, lisa riivitud apelsinikoor ja sega läbi. Jäta jahtuma, kuni on saavutanud toatemperatuuri.

4. Lisa jahtunud segule nisujahu (või mandli- ja nisujahu segu). Sega korralikult läbi ja pane kas suletavasse säilituskotti või paki toidukilesse ja tõsta külmkappi vähemalt 2-3 päevaks maitsestuma.

5. Rulli tainas küpsetuspaberil ja lõika sobivad vormid välja.  Küpseta ahjus 185 kraadi juures (pöördõhk) 8-10 min.

Tähelepanekud:

- mandlijahuga tainas on oluliselt pehmem ja kleepuvam, mistõttu tuleb rullimisel kasutada kas täiendavalt nisujahu või siis rullida tainas kahe küpsetuspaberilehe vahel. Nüüd tuleks lõigata välja vormid ja siis vormide vahele jääv tainas küpsetuspaberilt ära korjata ja uuesti rullida.

- tulevad krõbedad piparkoogid, kes soovib pehmeid piparkooke tuleks valida muu retsept.

- tainas säilib külmkapis väga hästi.