Madeleine koogid

Tänane retsept on kuulunud meie pere lemmikküpsetiste hulka juba päris tükk aega. Nüüd oli taas põhjust teha. Lihtsalt. Tegemist on prantsuspäraste magusate biskviitkoogikestega - madaleine, mis on parimad just samal päeval - pealt kergelt krõbedad ja seest pehmed. Traditsioonilises retseptis on kasutatud pähkleid, tavaliselt mandleid. Nendele koogikestele on iseloomulik just merikarbi kuju, mis tuleb vormist kus neid küpsetatakse.  Vormi otsides puutusin kokku väga erinevate vormidega, mis nime poolest olid kõik madeleine-vormid. Esimesena sai soetatud BonApetit kauplusest vorm ja hiljem Prismast (Oetker). Ilusama kuju saab just viimase vormiga, jääb mõnusalt reljeefne. Retsept ise on lihtne ja leitud YouTube'st (joyofbaking.com).

Retsept (36 tk)

3 muna ('a 63-68 gr)
120 gr suhkrut
30 gr pruuni suhkrut (või valget)
130 gr magedat võid
1/4 tl soola
1/2 tl küpsetuspulbrit
130 gr nisujahu

Sulata või ja jäta jahtuma. Kaalu valmis jahu ning lisa juurde sool ja küpsetuspulber, sega läbi. Kaalu suhkur või suhkrud vahustamisnõusse ning lisa munad. Vahusta korralikult tihedaks vahuks (suhkur peaks olema selleks ajaks täielikult sulanud, st näpuvahel katsudes ei ole tunda suhkrukristalle). Sõelu juurde jahu-soola-küpsetuspulbrisegu ja sega korralikult läbi. Kõige viimasena lisa sulatatud  või. Sega läbi ja jäta taigen seisma külmkappi vähemalt 1 h kuni 3 päeva.

Soojenda ahi 180 kraadini (pöördõhk). Määri vorm õli-jahu seguga (see on andnud parima tulemuse koogikeste parimaks kätte saamiseks vormist), selleks võta 1 spl väikse kuhjaga nisujahu ja 1,5 spl toiduõli. Sega kokku omavahel, segu peaks jääma selline voolav nagu on mesi. Nüüd pintselda sellega vorm ja tõsta teelusikaga igasse vormi tainast nii, et vorm oleks täidetud 3/4 ulatuses. Tõsta ahju küpsema 10-12 minutiks. Võta ahjust välja ja lase hetk jahtuda enne vormist eemaldamist. Paremaks ja õrnemaks eemaldamiseks kasuta silikoonspaatlit. Jäta koogikesed restile jahtuma. Jahtunult tõsta serveerimisalusele ja riputa üle tuhksuhkruga. Naudi samal päeval!

Tähelepanekuid:
- vormi määrimiseks võib kasutada ka lihtsalt toiduõli ja siis raputada üle jahuga. Üleliigne jahu raputada vormist enne taignaga täitmist välja.
- maitse andmiseks võib lisada nt sidrunit - ühe sidruni koor ja 1 spl sidruni mahla segada taignasse.
- kui oled tõeline maiasmokk, lisa taignasse 30 gr (2 spl) suhkrut rohkem.

Martsipaniga kaetud kohupiima-vahukooretort

 

Pärast erinevate tortide meisterdamast "avanes võimalus" valmistada soolaleiva peoks kahekorruseline tort. Seekord oli vaja vaid tort valmis teha, sest kaunistused olid juba olemas ja oma järge ootamas. Millegipärast on ikka nii, et kui on vaja torti teha, siis ühest küljest on palju ideid kuidas teha ja teisest küljest on kerge värelus, et milline biskviit seekord, et oleks hea ja mahlane. Viimaste aegade tegemised on näidanud, et parimaks on osutunud just üks retsept. Tean jah, et on olemas erinevaid retsepte biskviittaigna küpsetamiseks, aga juba mitmendat korda lähen ja otsin ikka just selle retsepti üles. Üheski varasemas postituses ei ole ma ilmselt maininud, et kondiitrimaailmas on  täpseimateks mõõtühikuteks ikkagi kuivainel gramm ja vedelikul milliliiter/detsiliiter. Retsept, mis näeb ette jahu dl ühikus on minu jaoks ebatäpne. See lihtsalt minu kiiks:) Seepärast on siin retseptides toodud mõõtühikuna välja kuivainete puhul gramm ja vedelike puhul dl. Kuigi tean, et 1 dl jahu on  60 gr, ilmneb ikkagi, et see on umbkaudne.

Biskviidi puhul on tegemist nn génoise-biskviidiga. Algne retsept on pärit Merle blogist, mis sai pisut mugandatud. Tänud retsepti eest Merlele - Schwarzwaldi kirsitort maitsest super hea!

Retseptis on toodud ainete kogused 18 cm läbimõõduga vormi kohta, sest igakord ma ei tee nii suurt torti. Pildil olev tort on tehtud 15 cm ja 20 cm läbimõõduga vormides.

Retsept:

Tordi valmistamist alusta võikreemist, mille võid teha juba paar päeva varem valmis.

Võikreem:

65 gr võid
48 gr suhksuhkrut
32 gr kondenspiima
2,7 tilka Ruf rummiessentsi

Vahusta toasoe või kuni selle kogus on suurenenud, lisa tuhksuhkur ja vahusta veel veidi. Nüüd lisa kondenspiim ja soovikorral essents või muud maitset (koorelikööri, brändit). Sega korralikult läbi. Säilib külmkapis hoituna. Võib hoida ka sügavkülmas. Enne tarvitamist peab saavutama toatemperatuuri, muidu ei saa kasutada.

Soovi korral võid valmistada järgmisena täidise nr 2. Kui ei soovi, jäta see osa vahele.

Täidis nr 2
250 ml head haput paksu kodust moosi või

129 ml nt haput kirsimoosi
129 ml vett
2,6 lehte želatiini

Pane želatiinilehed külma vette 10 min likku. Mõõda vesi ja moos potti ning lase keema. Lisa leotatud želatiin ja jahuta. Sega pidevalt, et jahtuks kiiremini.

Tordi söömisele eelneval päeval või hommikul valmista biskviit, kohupiima-vahukooresegu ja pane tort kokku. Enne biskviidi valmistamist tõsta külmikust välja võikreem, et see jõuaks saavutada toatemperatuuri pealekandmiseks.

Biskviit:
2 muna (M)
1 munakollane (M)
65 gr suhkrut
12 gr sulatatud võid
60 gr jahu
1/4 tonka uba

Pane ahi sooja 180 kraadi peale (pöördõhk).  Pane valmis 18 cm läbimõõduga vorm, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga. Mõõda kuumakindlasse kaussi munad, munakollane ja suhkur. Kaalu valmis või ja sulata. Kaalu valmis ka jahu kaussi, millele on asetatud sõel. Riivi jahu peale tonka uba. Jäta kõrvale. Pane potti 1/4 ulatuses vett (keev vesi ei tohi ulatuda kausini), tõsta peale muna-suhkruseguga kauss ja aja vesi keema ning jäta nõrgale kuumusele keema. Samal ajal vispelda muna kausis, kuni saavutab 45-48 kraadi (piisab 45 kraadi saavutamisest, üle 50 kraadi hakkab muna kuivama). Nüüd võta kauss poti pealt ära ja kalla munasegu vahustamisnõusse. Vahusta munasegu jahtumiseni. Kogu protsess on vajalik selleks, et munavaht oleks püsivam, tihedam ja ei vajuks nii kergelt kokku. Jahtunud munavahule sega õrnalt juurde jahu-tonkasegu. Võta paar lusikatäit muna-jahu segu ja lisa see jahtunud sulatatud võile. Sega läbi ja lisa siis ülejäänud muna-jahusegule. Kalla vormi ja küpseta 17 min. Biskviidi valmidust kontrolli kokteilitikuga, välja tõmmatu puutikk peab jääma puhtaks. Tõsta biskviit jahtuma. Jahtunud biskviit keera tagurpidi ja lõika kolmeks kihiks.

Täidis: kohupiima-vahukooresegu
315 gr kohupiima (5%)
158 ml vahukoort
45 gr suhkrut

Pane vahustamisnõusse vahukoor ja suhkur. Lase mõni minut seista  enne vahustamist- suhkru sulamisprotsess algab, vahustub paremini ja ei jää suhkrukristalle, mis hiljem vahustatud koort võivad vedeldama hakata. Sega vähel haaval juurde kohupiim. Tõsta segu hetkeks külmkappi ootele.

Niisutus:
128 ml piima või muud meelepärast vedelikku (suhkrusiirup/ siirupi-essentsi segu).

Kate:
170 gr martsipani.

Enne biskviidi lõikamist kihtideks keera see tagurpidi nii, et põhi saaks nüüd pealmiseks kihiks ja see jääb ka kokkupandud tordil pealmiseks kihiks. Tõsta üks biskviidikiht siledale alusele ja niisuta piimaga või muu meelepärasega.  Kata niisutatud biskviit 1/4 kogusega kohupiima-vahukooreseguga. Silu palettnoa või lusikaga nii, et kohupiima-vahukooresegust tekiksid  äärtesse nö kõrgemad servad, et moos välja ei valguks (kui kasutad moosi). Kata moosikiht veelkord 1/4 kohupiima-vahukoorekihiga. Nüüd aseta peale biskviit, mis on immutatud piimaga nii, et immutatud pool jääks vastu kohupiima-vahukooresegu. Vajuta käega õrnalt biskviit kohupiima-vahukooresegu vastu. Niisuta biskviit ka pealt poolt. Korda protsessi kohupiima-vahukooresegu-moos-kohupiima-vahukooresegu. Aseta peale viimane biskviidikiht jällegi nii, et niisutatud pool jääb vastu kohupiima-vahukooresegu. Vajuta käega õrnalt. Niisuta biskviiti ka pealt poolt. Samal ajal silu noa või palettnoaga tordi küljed siledaks. Võta võikreem ja kata sellega kogu tort - nii pealt kui külgedelt. Ära muretse, et võikreemi on nii palju. Üleliigse kaabid nagunii  ära. Jälgi, et tort oleks nii pealt kui külgedelt võikreemiga kaetult nii sile, kui vähegi suudad. Üleliigset võikreemi ära kaapides jälgi, et külgedelt ei tuleks kohupiima-vahukoore kreem välja - see hakkab hiljem martsipani sulatama! Kata tort pealt küpsetuspaberiga ja pane peale teine taldrik või mõni muu sile (mitte painduv) alus ja keera tort nö peapeale. Tõsta külmkappi  umbes 30 min. Samal ajal valmista ette alus, millele tordi asetad ning hakka martsipanimassi soojaks voolima. Mass on valmis rullimiseks siis, kui käte vahel tõmmates venib, mitte ei murdu lihtsalt pooleks. Kui võikreem on tahenenud on õige aeg martsipanimass lahti rullida. Nüüd tegutse kiirelt. Võta kapist oma tort, aseta alus vastu torti ja keera ringi, eemalda küpsetuspaber võiga kaetud pealmiselt kihilt. Tõsta lahti rullitud martsipan võikreemiga kaetud tordile ja silu pealt siledaks. Nüüd kiirelt ülemine serv - silu käega õrnalt. Vajadusel kergita veidi martsipani ja lase uuesti vajuda tordi küljele, ise samal ajal käega siludes ja järjest alumise serva poole liikudes. Kui kogu mass on tordile nö kinnitatud lõika üleliigne mass noaga ära u 0,7 cm kauguselt servast. Silu alumine serv veelkord üle. Järelejäänud massist vooli kas riba või pärlid ja kata sellega alumine serv. Nii riba kui pärlid saab kinnitada kergelt niiske pintsli abil tordile.  Pealt võib tordi kaunistada ka sulatatud šokolaadiga.

 

Tähelepanekud:

- biskviidi puhul võib või asendad ka mahedamaitselise toiduõliga, siis lisa 12 gr või asemel 2 tl õli;

- kui lõikad biskviidi vaid kaheks, siis kulub ka täidist vähem, arvesta sellega täidise valmistamisel;

- niisutus ei ole kohustuslik, kuid kohupiima-vahukooreseguga tordid kipuvad jääma ilma niisutuseta kuivaks;

- martsipani asemel võib kasutada ka suhkrumassi, kogus jääb samaks;

- kui soovid teha massist ka kaunistusi, siis on vajalik massi kogus veidi suurem. Antud kogusega saab katta tordi ja teha väikesed pärlid või riba alumise serva äärde;

- mida siledam on võikreemikiht, seda siledamalt jääb ka martsipanikate;

- kui martsipani kihi alla jääb õhumull - kasuta nõela selle, et õhk saaks välja;

 

Kohupiimaluiged

Midagi lihtsat, maitsvat ja efektset. Midagi sellist, mis võlus lapse südame esimesest pilgust. Lemmikud? Ilmselt:) või vähemalt ühed neist.

 

Tegemist on keedutainaga, mis on tegelikult väga lihtne, kui järgida teatud reegleid. Kahjuks ei mäleta, kas lapsepõlves I. Savi raamatus "Saiad, pirukad, koogid" toodud retsepti juures olid täpselt samad juhised või mitte. Tookord sai tehtud neid veel puuküttega praeahjus, mis on väga suur väljakutse. Ema oskas! Mäletan vaid seda, kuidas ma puulusikaga mune ükshaaval tainasse segasin. Ja muidugi seda, kuidas tuuletaskud kiirelt nahka pisteti. Just tuuletaskute nime all ma neid mäletangi. Ühel sünnipäeval nägin neid luikesid, kui ilusad nad olid! Väga kaua aega mõtlesin kuidas teha - küll läks tainas lörri, küll ei tulnud kuju õige. Lõpuks nad õnnestusid ja voila! siin nad on.

 

Retsept pärineb raamatust "Kuldne magustoidu raamat".

 

Tainas:

250 ml vett
90 gr võid
150 gr jahu
2 tl suhkrut
0,25 tl soola
5 muna (M suurus = 60 gr)

Kuumuta ahi 200 kraadini. Mõõda esmalt kõik koostisained valmis. Mõõda potti vesi ja või ning lase madala kuumusega pliidil keema tõusta. Sega väikeses kausis jahu, suhkur ja sool, lisa vee- ja võisegule ning keeda puulusikaga pidevalt segades, kuni tainas poti seinte küljest lahti lööb, umbes 5 minutit. Võta tulelt ja lase 5 minutit jahtuda. Lisa ühekaupa munad, sega pärast iga muna lisamist korralikult ühtlase massi saamiseni. Mune võib veidi jahtunud taina sisse segada ka mikseriga kasutades taina segamise konksu.

 

Kata nüüd 2 ahjuplaati küpsetuspaberiga. Täida suur sakilise otsaga kondiitrikott tainaga. Teise kotti tõsta umbes 3-4 spl (kuhjaga) tainast. Pane kõrvale. Tööta esmalt suure pritskotiga. Pigista plaadile pallike hoides tüllet hetke paigal ja tõmba veidi enda poole ning siis teed järsu liigutuse tagasi pallikese suunas, muidu tekib liiga pikk ja kitsas saba. Kujult peaks tekkima pisar, mis on veidi venitatud pikemaks. Nõuab mõned korrad harjutamist ja on käpas!

 

Nüüd kaelad. Väiksema koti ots lõika maha nii, et saaksid u 5 mm ava. Pigista pritskotti ja joonista tainaga ahjuplaadile justkui pisut pikaks veninud küsimärgi, mille ülemine ots on pisut rohkem sissepoole kaares ja alumine ots on sirge (hiljem kergem täidisesse torgata). Alusta ülemisest otsast ja lõpeta alumisega (lõpetamisel kiire ja järsk liigutus tagasi). Noka tegemiseks tee õrn liigutus väljapoolt sissepoole küsimärgi ülemise ots juures nii, et noka ja pea tainas puutuksid kokku.  Nõuab samuti harjutamist. Pärast paari kaela tegemist tuleb juba välja.

 

Kui kogu tainas on ahjuplaadile ära pritsitud pane plaadid ahju ja küpseta 10 minutut. Vähenda kuumust 190 kraadini ja küpseta veel 20 minutit, kuni taskud on õhku täis ja kuldpruunid. Ahjuust ei tohi avada esimese 25 minuti jooksul. Lülita ahi välja ja võta taskud ahjust. Tee iga tasku külje sisse väike pilu (noaga või kokteilitikuga). Pane taskud ahju tagasi ja lase 10 minutit kuivada. Tõsta ahjust välja ja lase täielikult jahtuda.

Lõika pealt 1/4-1/3 ulatuses kaan maha ja see omakorda pikuti pooleks. Tee nii iga taskuga.

Täidis:
200 ml vahukoort
400 gr kohupiima
3 spl suhkurt (triiki täis)

Vahusta vahukoor suhkruga ja sega sisse kohupiim.

 

Pane täidis pritskotti ja pritsi iga tasku (keha) sisse täidist nii, et tekib väike kuhjake peale. Nüüd tõsta maha lõigatud osa tagasi nii, et neist tekivad tiivad. Tasku laiemasse otsa ehk siis tiibade kumerama otsa poole lükka täidise sisse kael.

Raputa peale pisut tuhksuhkrut. Naudi kohe või mõne aja pärast.

 

 

Tähelepanek:

 

Taina valmistamisel on olulised need 5+5 minutit. Esimene 5 minutit seetõttu, et jahu saaks korralikult segatud vedelikuga ja ei jääks ühtegi tükki. Peab moodustuma ilus ühtlaselt sile pall. Teine 5 minutit seetõttu, et tainast jahutada. Liiga kuumale tainale muna lisamisel viimane hoopis hakkab küpsema, mistõttu hiljem taskud ei kerki õhku täis.

Küpsemisprotsessi esimese 20 minuti jooksul ahjuukse avamisel vajuvad taskud kokku ja enam tagasi ei kerki!

Keedutainas tuleb ära tarvitada koheselt veel leigena, st ära jäta seisma ning jahtuma. Töötab ka juhul, kui korraga saab küpsetada ühe plaaditäie, sel juhul ei tohi järgmist plaaditäit enne valmis pritsida kui eelmine on peaaegu küps. 

Luikede kaelad tasub eraldi küpsetada, muidu muutuvad liiga pruunikaks, nagu pildil.  

 

 

Sinepises koorekastmes põdralihahautis

Tänane retsept on midagi sellist, mida just igapäev ei tee. Võib ilmselt öelda isegi, et iga aasta ei tee ja seda mitte ajapuuduse põhjusel vaid just tooraine kättesaadavuse tõttu. Mul oli au puutuda kokku sellise erilise toorainega nagu seda on põdraliha. Lapsepõlves olen söönud küll metssealiha, põhjapõdraliha, aga päris oma Eestimaist põtra sellisel kujul küll mitte. Vorst ei kuulu siia alla:)

Hautis maitses tõesti väga hea ja liha oli mõnusalt pehme. Sai kohe suured kiidusõnad sööjatelt!

Retsept on pärit sellest blogist. Tänud retsepti kirja panemise eest! 

2 kg põdra kintsuliha või mõni muud meelepärane tükk
100 gr šampinjone
2 porgandit
2 sibulat
1 suur küüslaugupea
2-3 spl dijoni sinepit
2 dl köögikoort (sobib ka kohvikoor)
2 spl puljongikonsentraati või 1 puljongikuubik (soovitavalt mahetoode)
soola-pipart
praadimiseks õli ja võid
1 spl maisitärklist kastme paksendamiseks (soovi korral!)

Puhasta liha, lõika meelepärase suurusega (u 0,5 cm paksusega) viilud ning kuivata köögipaberiga. Prae lihatükid kuumal pannil õli ja või segus pruuniks, maitsest soola-pipraga ning aseta ahjupotti. Pane samale pannile, kus liha praadisid, sinep. Prae veidi, kraapides lihast jäänud hea kraami pannilt lahti. Lisa vett (nii u 200 ml) ja puljongikonsentraat või -kuubik. Keeda veidi ning kalla lihale. Hauta liha 180 C ahjus 1 tund.

Tükelda šampinjonid, porgandid, sibulad ja küüslauk sobiva suurusega tükkideks. Prae pannil või-õli segus šampinjonid, maitsesta soola-pipraga ning aseta kõrvale. Pruunista kergelt ka porgandid, sibulad ja küüslauk. Lisa kõik liha juurde ahjupotti. Keera ahi 150 C peale ja hauta veel u 2 h, aeg-ajalt kontrollides, et potis oleks piisavalt vedelikku.

Kui liha on pehme, võta pott ahjust ja sega juurde koor. Maitsesta lõplikult, lisades vajadusel juurde soola, pipart ja sinepit. Kui soovid paksemat kastet, siis paksenda seda veidikese maisitärklisega (tärklis segatud külma veega).

Moorapead

 

Me elus on nii asju, kui ka toite, mille nägemine, lõhn või söömine/maitsmine toovad meelde lapsepõlve/kooliaja mälestused. Minu jaoks on need moorapead, mis tuletavad meelde kooliaega, mil ülikooli raamatukogus sõbrannaga käisime. Pea alati sai käidud sealses kohvikus teed joomas ja midagi hamba alla otsimas. Maitset ma ei mäleta, sest minu lemmikud nad ei olnud, sõbrannal aga küll. Nüüd, pea paarkümmend aastat hiljem otsisin üht retsepti netist ja komistasin hoopis esmalt moorapeade otsa. Mõeldud tehtud. Eneselegi üllatuseks leidus lähikonnas veel neid, kellele meeldivad moorapead. Eks ma siis vahel rõõmuga neid teen, sest teha mulle meeldib rohkem, kui ise neid süüa. Retsept on lihtne ja töötab kenasti. Retsept leitud sellest blogist. Tänud retsepti kirja panemise eest! Algne retsept on arvestatud väiksema koguse peale, millest saab 12 tk.

Retsept:

Taigen:

114 gr nisujahu

4 tk muna (M suuruses)

96 gr suhkrut

Valmista ette kaks ahjuplaati kattes need küpsetuspaberiga. Pane ahi sooja 200 kraadi peale (pöördõhurežiimi puhul 180 kraadi). Moorapead valmistatakse nn bušee viisil, st munavalge vahustatakse 1/3 suhkruga ja munakollased 2/3 suhkruga. Seejärel segatakse vahustatud munavalge ja kollane kokku. Kui munavaht on ühtlaselt segunenud, lisatakse sõelutud jahu. Segatakse uuesti korralikult läbi, et ei jääks tainatükke ja samas ka kiiresti, et bušee ei vajuks kokku. Valmis tainas pane pritskotti (ümara otsaga tülle, või lõika kotil ots maha, et jääks u 1 cm ava) ning pritsi ümarad kuhjakesed läbimõõduga u 5,5-6 cm ja pane kohe ahju. Küpseta 8-10 min. Tõsta ahjust välja jahtuma.

Immutussiirup:

60 gr suhkrut
72 gr vett

Mõõda potti vesi ja suhkur ning keeda siirup. Jahuta toatemperatuurile.


Toorjuustukreem:

84 gr võid
68 gr toorjuustu
48 gr tuhksuhkurt

Mõõda kõrgemasse kaussi või, tuhksuhkur ja vanillisuhkur/pasta. Vahusta heledaks kohevaks massiks. Sega käsitsi või mikseriga (aeglasel kiirusel) juurde toasoe toorjuust, kuni see on võimassiga segunenud. Ettevaatust - üle segamisel muutub toorjuust vedelaks.

Šokolaadiglasuur:

96 gr šokolaadi (soovitavalt tumedat)
14 gr toiduõli

Pane tükeldatud šokolaad kaussi ja lisa toiduõli. Sulata vesivannil kuni šokolaad on sulanud. Jahuta pisut ja jäta ootele.

Nüüd immuta siirupiga bušee need pooled, mis käivad omavahel kokku ehk siis need lamedad pooled, mis olid vastu küpsetuspaberit. Pane lusikaga või pritskoti abil pooltele bušeedele toorjuustukreem ja suru õrnalt teine pool sinna peale. Kui kõik on valmis, siis hakka moorapäid kastma ükshaaval toatemperatuuril šokolaadi sisse nii, et vaid pealmine pool saaks šokolaadiga kaetud. Tõsta taldrikule ja seejärel külmkappi tahenema. Kui šokolaad on tahenenud, lase hea maitsta. Toidukilega kaetult säilivad külmkapis paar päeva.


 

 

 

 

 

 

Daaliad

Võttis aega, mis võttis ja lõpuks said nad ka valmis. Muidugi käisin ma tööprotsessi vahepeal vaatamas netis, kuidas nad ikka päriselt välja näevad. Uurisin põhjalikult ka päris lille. Proovisin erinevaid lõikureid (raamat soovitas roosi lõikevorme), kuid töö käigus osutusid parimateks hoopis universaalse lehel vormid.

 Esmalt on valmistatud südamik, siis kasutatud karikakra pitsatvormi ja edasi juba universaalse lehe lõikevormi.

Esimese tegin ilma kroonlehtede tekstuurita - ilus sile. Läike südamikule andis laps, kes kuivamise ajal tahtis seda nuusutada ja juhuslikult ka keelega limpsas.  Mis odav viis läike andmiseks:). Maitses magus ja oi kuidas ta soovis seda pidevalt nähes nuusutada. See daalia jääb kindlasti mulle.

 

Struktuuri andmiseks kroonlehtedele kasutasin hetkel veiner pulka kuna päris õiget veiner´it ei leidnud Eestis müüdavat. Veel värvimata daaliatel paistis tekstuur õrnalt välja. Värv tõi aga tekstuuri väga hästi esile. Kuigi tehtud daaliad ei ole identseid ehtsate lilledega, näevad nad minu jaoks siiski efektsed välja.

 Lõpuks värvimine. Kokku valmis neli daaliat - kolm roosakas punases toonis ja üks kollane.

Kui palju kulus aega? Ei mõõtnud seekord enam. Omajagu. Kaks algust, st südamikku koos esimese ringi kroonlehtedega viskasin ära. Need olid siis nö vale vormiga tehtud. Pärast sobiva vormi leidmist läks tegelikult kiirelt. Lihtsalt kroonlehti tuli palju teha. Korraga sai välja lõigata  2 tükki, need siis vormida ja ootele. Kiirelt järgmised. Kui ühe ringi jagu oli valmis (st 14-24 tk ), siis kleepisin südamiku külge. Rohkem kui kaks ringi kroonlehti järjest teha ei saanud. Tahtis kuivada vahepeal, muidu oli oht, et kukuvad needki ringid küljest ära. Isegi kahe ringi kroonlehtede puhul kuivatasin neid nö pea alaspidi. Piltidelt ei ole küll näha, aga kõigile on tehtud ka tupplehed, mis ei ole identsed ehtsatega. Eesmärk oli katta kuidagi seda tohutut põhja, sestap on lihtsalt roheline alus.

Lihtne hele leib

Leib, me igapäevane pala.

 

 

Lisan oma retseptikogusse ühe tõeliselt lihtsa heleda leiva retsepti. Meie pere nimetab seda koduseks sepikuks, kuna valmistatud on see mitmevilja jahusegust. 

 

Retsept pärineb raamatust "Kuidas küpsetada leiba" , mille autoriks on Emmanuel Hadjiandreou ja on  tõesti hea. Sobib ka neile, kel on väike kartus pärmitaigna ees. Samal põhimõttel kui seda sepikut, teen ka tavalist pärmitainast. Hüvasti pikk sõtkumine!

Kuigi retseptis on antud kivijahvatusega täisterajahu, sobib suurepäraselt VeskiMati mitmevilja jahusegu. Vedeliku kogust on pisut vähendatud, sest jahud imavad vedelikku erinevalt. Sellise vedeliku kogusega olen saanud parima tulemuse. Küpsetamiseks kasutan u 1,2 l vormi (põhjamõõdud 8,5cm*17 cm).

Retsept:

300 gr mitmevilja jahusegu
1 tl soola
3 gr presspärmi või 3/4 tl kuivpärmi
200 ml +1spl sooja vett (käesoe)
10-15 gr võid vormi määrimiseks

Sega väiksemas kausis jahu ja sool ning tõsta kõrvale. See on kuivsegu.

Kaalu suuremasse kaussi pärm ja lisa sellele vesi. Sega, kuni pärm on lahustunud. See on tainavedelik.  Nüüd lisa kuivsegu vedelsegule. Sega esmalt puulusikaga ja siis käega, kuni moodustub ühtlane tainas. Kontrolli, et kõik koostisained on põhjalikult segunenud. Kata kausiga, milles oli kuivsegu. Lase 10 min kerkida.

 

10 minuti möödudes võib hakata tainast sõtkuma. Ära võta tainast kausist välja. Tõmba külje pealt tükk taiast keskele ja vajuta. Keera kaussi veidi ning tee sama. Korda sama veel 8 korda, kuni ring peal. Kogu protsessi peale ei tohiks kuluda rohkem kui 10 sekundit ja tainas peaks muutuma tihkemaks. Kata kauss uuesti  ning lase 10 minutit kerkida.  Korda eelpool kirjeldatud protsessi sõtkumise kohta 4 korda. Pärast viimast sõtkumast kata kauss uuesti ja lase kerkida tund aega.

 

Kui tainas on paisunud kahekordseks, suru sellest rusikaga liigne õhk välja. Puista tööpinnale jahu. Võta kausist tainapall ning aseta tööpinnale. Suru pall hellalt lapikuks ovaaliks. Voldi ovaali parem serv keskele ja siis vasak serv. Suru servad keskele kokku. Tainas peaks nüüd olema enam-vähem nelinurkse kujuga. Nüüd hakka tainast pätsiks vormima. Venita kolmandiku jagu serva üles ja vajuta keskele kinni. Tee nii ka vastas servaga. Jälgi, et tulemuseks oleks sile ja suhteliselt lame päts, mis on enam-vähem vormi suurune. Keera ühenduskoht allapoole ja aseta päts võiga määritud vormi. Kata vorm pealt kas suurema kausiga või näiteks toidukilega ja lase kerkida kahekordseks - umbes 30-45 min. 

 

Umbes 20 min enne küpsetama asumist kuumuta ahi 240 kraadini (kui ahi ei võimalda nii kõrget kuumust, siis vali oma ahju maksimaalne kuumus). Pane röstpann või kõrgema servaga ahjuplaat alumisele restile või siinile soojenema. Varu klaas vett (250 ml) ja aseta kõrvale. Kui tainas on kerkinud, eemalda vormilt kauss või kile. Aseta päts vormiga eelkuumutatud ahju, vala vesi kuumale pannile ahju põhjas, et tekiks aur ja alanda kuumust 200 kraadini (pöördõhurežiimi puhul 180 kraadini). Küpseta 35 min või kuni päts on kuldpruun. Et veenduda, kas päts on küpse, kalluta see vormist välja ja koputa põhja pihta - küps leib kõlab õõnsalt. Vajadusel küpseta veel paar minutit. Valmis leib aseta traatrestile jahtuma. Jahtununa säilitan ma kas toidukilesse keeratuna või siis väikses kilekotis. Maitsvat sepikut!