Inglikook

Seda kooki ajendas proovima mandli-darquoise  ja seda põhjusel, et selles on oluliselt vähem suhkrut kui nendes retseptides, mida seni olin katsetanud. Omapärase ja tummise maitse lisas kakao, mistõttu ei olnud koheselt isegi tunda, et tegemist oli mandlijahuga küpsetisega.  Maitsekooslus oli tõesti super. Parasjagu magus, mida täiendas kergelt hapukas täidis. Tänud retsepti eest Rita Osa'le! Retsept ilmus 2016.a detsembrikuu ajakirjas Oma Maitse ja teise nime all. Kuna viidatud retsepti järgi on tehtud vaid koogipõhjad ja osaliselt täidis, siis kannab siin blogis see kook vastavalt kaunistusele inglikoogi nime.

Retsept (18-20 cm läbimõõduga vorm):
Mandli-darquoise

4 munavalget
100 gr suhkrut
20 gr kakaopulbrit (suhkruta)
100 gr mandlijahu

Kreem

4 lehte želatiini
300 gr vanilli-kohupiimakreemi
200 ml vahukoort
20 gr suhkrut
2 spl piima
150-200 gr mustsõstraid (sobivad ka külmutatud marjad) vms hapukaid marju

Kuumuta ahi 175 kraadini (pöördõhu funktsioon!). Joonista 18 cm või 20 cm läbimõõduga koogivormi järgi 2 ringi küpsetuspaberile, keera paber teistpidi (joonega märgitud pool vastu ahjuplaati) ja aseta see ahjuplaadile. Mõõda välja suhkur, kakao ja mandlijahu. Sõelu mandlijahu koos kakaoga suurde kaussi. Soovitavalt sõelu kaks korda. Jäta kõrvale. Nüüd vahusta munavalged pehmete tippudega vahuni ja lisa suhkur kolmes osas. Enne järgmise osa suhkru lisamist peab olema eelmine osa täielikult sulanud. Kui viimane osa suhkrust on samuti munavalgevahus ära sulanud  võta 1/3 vahtu ja lisa mandlijahu-kakao segule. Sega korralikult läbi. Lisa järgmine 1/3 osa ja lõpuks viimane. Nüüd sega väga õrnalt. Jälgi, et kogu mandlijahu-kakao segu oleks munavalgevahuga ühtlaselt segunenud, st ei esine jahutükke-klompe. Tõsta segatud tainas pritskotti millel on sirge otsaga tülle (läbimõõduga 10 mm, max 14 mm) ning pritsi küpsetuspaberile 2 spiraalset ketast (eelnevalt märgitud joonte järgi). Küpseta ahjus 10-12 min. Põhi peab jääma pealt kergelt pehme. Küpsust kontrolli kokteilitikuga, kui tikk väljavõttes jääb puhtaks on põhi valmis, kui mitte, küpseta põhja veel paar minutit. Jäta jahtuma restile.

Samal ajal kui koogipõhjad jahtuvad valmista ette vorm (eemaldatava põhjaga vormi nn rõngas) või koogirõngas ja serveerimisalus, millele koogi asetad. Soovi korral kasuta tordikilet või küpsetuspaberi ribasid (riba laius on vormi kõrgus) ning vooderda sellega vorm/ koogirõngas. Kui põhjad on jahtunud, eemalda need küpsetuspaberilt pika palettnoa abil tõmmates sellega põhja alt läbi. Aseta üks põhjadest vooderdatud rõngasse ja valmista nüüd kreem.

Kreemi valmistamiseks pane želatiin külma vette likku. Vahusta külmkapikülm koor suhkruga ja tõsta tagasi külma. Soojenda piim väikses kausis  (vähemalt 80 kraadi) ja sulata selles želatiin. Tõsta supilusikatäis  vahustatud vahukoort  sulatatud želatiini sisse ja sega läbi. Nüüd tõsta veel 2 supilusikatäit vahustatud koort ja sega ühtlaseks. Jäta hetkeks ootele. Sega kohupiimakeem vahustatud vahukoorega ja lisa koore-želatiini segu. Sega korralikult läbi ja tegutse nüüd kiirelt, sest segu hakkab hanguma. Vala pool segust ettevalmistatud koogirõngas olevale põhjale, lisa (külmutatud) marjad ja siis koheselt teine pool segust peale. Tõsta kõige peale teine koogipõhi ja vajuta kergelt käega, et see haakuks seguga. Kata kook pealt sõelutud tuhksuhkruga. Jäta külmkappi tahenema 3-4 h kuni üleöö. Head koogi nautimist! 

 

Pildil oleva koogi puhul on kasutatud piparkoogivorme, et tekiksid kontuurid. Vormid on asetatud enne suhkru peale raputamist. Pruun suhkrust kaunistus ei ole antud juhul korrektne, mistõttu seda retsepti hetkel veel jagada ei saa.

Tähelepanekud:

- munavahus suhkru sulamist kontrolli nii, et võtad 1/5 teelusikatäit või veidi vähem ja katsu näppude vahel - kui on veel teraline, jätka vahustamist kuni enam teraline ei ole. Eriti oluline on see pärast  viimase suhkruosa lisamist.

- vormi/ koogirõnga vooderdamine tordikile või küpsetuspaberiga kergendab hiljem koogi kättesaamist vormist. Eriti sileda serva saamiseks tuleks tordikile määrida õrnalt kookosõliga.

- hea kreemi konsistentsi saamiseks on oluline, et vahukoor oleks külm enne vahustamise alustamist. Vastasel juhul ei lähe see hästi vahtu ja hiljem on kook veidi kummise maitsega, mitte mõnusalt kreemine.

Piparkoogimaja

Piparkoogimaja tegemist igatsesin juba lapsepõlves. Siiani mäletan, kuidas palusin ema, et ta teeks piparkoogimaja. Isegi detailid said tehtud paberist valmis ja taignast küpsetatud. Kas maja kokku sai või kuidas me seda täpselt tegime, seda kahjuks enam ei mäleta. Üleüldse, meeldis mulle ja vennale teha piparkooke omatehtud vormide järgi, st paberist šablooni järgi. Viimased tegime aga oma värvimisraamatute piltide järgi. Jah, ka nõukaajal ja selle lõpus olid olemas värvimisraamatud lastele:).

 Järgmine kord tegin maja ise alles täiskasvanueas. Mäletan, et oma päris esimese maja tegin poest ostetud valmis detailidest. Ei teagi, kas täna on võimalik maja valmis detaile osta, aga u 7 a. tagasi oli. No ja kaunistus.....täna oleks vist veidi piinlik vaadata pilti ja tunnistada, et see on täiskasvanu tehtud:). Pärast seda katsetust olen ikka maja teinud, ühe segi pisikestele sugulastele kinkinud 5 a. tagasi. Kuuldu järgi hakati seda järgmisel päeval vaikselt võidu sööma:)

Möödunud aastal, st 2015.a sai tehtud sellised majad -

Julge plaan oli! Ja kui palju vorme ma ahjust stiilis S. Dali "Sulavad kellad" välja võtsin:). Viis korda kindlasti. Katused olid lihtsad teha võrreldes silindrite ehk majadega. Oleks ju võinud ka tänavu teha midagi sarnast lihtsuse huvides, aga no ei saanud. Tegelikult andis tänavuse maja ja selle kaunistamise tõuke hoopis Seikluskohvikus toimunud koolitus, kuhu ma registreerimisega hiljaks jäin ja koolitusele lihtsalt ei mahtunud. Seega tuli ise hakata proovima. Nüüd aga kõigest järjekorras.

Et postitus liiga pikaks ei läheks, siis esmalt tänavune maja ja järgmine postitus ümmarguste majade tegemise kohta.

Kõigepealt tainas. Selle retsepti järgi olen teinud tainast juba alates 2007.a. Retsepti leidsin kunagi Delfi naistele foorumist ja selle pani sinna kirja keegi Bubs. Tänud talle!

 

Retsept :

(tainast u 1,4 kg)

 

3/4 dl suhkrusiirupit (tume DanSukkeri oma)

1 1/2 dl vett

4 dl suhkrut (võib ka 2,5-3 dl, vähem magusam)

3 tl soodat

1 spl pomerantsikoort

2 tl jahvatatud ingverit

2 tl jahvatatud nelki

2 tl jahvatatud kaneeli või 12 gr Santa Maria piparkoogimaitseainet

275 gr võid

11 dl (660 gr) nisujahu

 

Mõõda u 4,5 l potti suhkur, vesi, siirup, sooda ja maitseained. Lase keema  mõõdukal kuumusel ja sega. Lase podiseda u 5 minutit. Kui siirup tahab potist välja ronida, keera kuumus väiksemaks ja sega. Kui siirup on valmis, lase jahtuda u 60 kraadini ja lisa või, et see sulaks siirupis ära. Võib ka nii, et vahustad toasooja või eraldi ja siis lisad toasoojale siirupile. Kõige viimasena lisa jahu ja sega ühtlaseks. Jaga taigna kogus pooleks ja paki eraldi toidukilesse või kilekotti ja jäta vähemalt üleöö külmkappi. Säilib väga hästi külmkapis 2 nädalat. Piparkookide valmistamiseks võta tainas paar tundi enne külmkapist välja toatemperatuurile, et see pisut pehmeneks. Võta umbes 1/3 tainast ja rulli küpsetuspaberil õhukeseks (umbes 0,5-0,7 mm) ning vormi piparkoogid. Nö vormide vahed korja noa otsa või hambatiku abil üles ja mätsi kokku, et see rullida järgmisele küpsetuspaberilehele uute piparkookide vormimiseks. Küpseta 180 kraadi juures (pöördõhurežiimil) 7-8 minutit.

 

 

Tähelepanekud:

- retsept töötab ka 250 gr võiga, kuid sel juhul kasuta 600 gr jahu.

- karamellisema maitse armastajal tuleks siirupit koos maitseainetega kuumutada vaiksel tulel u 8-9 minutit.

- kui tainas hakkab kleepuma rullimisel taignarulli külge, siis võta lisa küpsetuspaberileht ning kata sellega rullitav tainas ja rulli nüüd edasi. Vanakooli meetodit ehk jahu lisamist kasutades jäävad viimased piparkoogid lihtsalt väga kõvad ja ei ole enam mõnusad krõbedad-muredad.

- tavaahju puhul, millel ei ole võimalik kasutada pöördõhurežiimi, küpseta 190-200 kraadi juures 7-9 minutit. Kui servad hakkavad juba tumenema on viimane aeg piparkoogid ahjust välja võtta. Liiga tumedaks küpsetades jääb kõrbenud mekk juurde.

 

 

Glasuur:

 

15 g kuivatatud munavalget (albumen) (FunCakes´i oma näiteks)

85 ml keedetud toasooja vett

455 gr tuhksuhkrut

2-4 spl sidruni mahla (ca 1/2-1 värske sidrun)

 

Mõõda mikserikaussi vesi ja kaalutud ning sõelutud munavalge. Sega korra mikserilabaga läbi ja jäta seisma vähemalt 3-4 h. Pärast seismist mikserda munavalge veelkord läbi ja  lisa kaalutud ning sõelutud tuhksuhkur osade kaupa. Mikserda ühtlase segu saamiseni. Nüüd lisa järk-järgult värskelt pressitud  ja läbi tiheda sõela kurnatud sidrunimahl. Segu on valmis, kui lusikaga kausi ühest servast teise tõmmates vajub nö vagu ühtlaseks tagasi 20-25 sekundi jooksul.

 

Glasuur, mis läheb täitmiseks, vedelda veega, lisades keedetud jahutatud vett teelusikatäie kaupa.

Õige konsistents on siis, kui vagu vajub ühtlaseks tagasi 6-8 sekundi jooksul.

 

Tähelepanekud:

- oluline on sõeluda munavalge enne vee hulka lisamist, nii väldid tükkide tekkimist.

- juhul, kui valmis glasuuris on ikkagi tükid sees, siis on ainus päästja tihe sõel. Glasuur tuleb sel juhul läbi sõela ajada.

- parima tulemuse saavutamiseks tee glasuur eelmisel päeval valmis ning vahetult enne kasutamist sega veelkord läbi - nii väldid õhumulle, mis hiljem katkestavad ühtlase voolavuse pritskotist või ühtlaselt sileda glasuuri tekkimist.

- kauss, milles hoiad glasuuri, kata kas kaanega või glasuuriga töötamise ajal kokkuvolditud märja  käterätikuga, nii väldid glasuuri kuivamist.

- toore munavalge kasutamisel on rusikareegel 2 munavalget ja 500 gr tuhksuhkrut.

- söödavatel piparkookidel tasuks eelistada kas munavalgepulbrist tehtud glasuuri või poest ostetavat glasuuri.

 

Piparkoogi maja:

Taigna kulu nii piparkoogi maja kui ka muu (kitsed, jänesed, kuused, rong, piparkoogimehike ja -tüdruk ning lumememmed) tegemiseks sh varudetailid (eriti maja puhul) on ca 1 -1,2 kg. Kogus sõltub sellest, kui paksud detailid teha. Pildil olevad kitsed, jänesed, kuused, piparkoogimehike ja- tüdruk ning lumememm on tehtud 1,5-2 mm paksuselt rullitud taignast. Rongi ja maja detailid aga 2-3 mm paksusest taignast.

 

Maja valmistamiseks kasutan vormi, mille soetasin juba mõned head aastad tagasi Prismast ja näeb välja see selline -

 

Vormi välisraami suurus vastab A4 formaadile. 

Rulli tainas küpsetuspaberile lahti ja vajuta majavorm sellele, et tainas läbi lõikuks. Eemalda vorm. Kui mahub, korda sama majavormiga. Maja jaoks on vajalik 2 korda vormida detailid ning lisaks tee üks vormimine varuks. Äärtesse tee kitsed (5), jänesed(2), kuused(5), lumememmed(2), piparkoogipoiss (1) ja -tüdruk (1). Kui on olemas linnuvorm, siis ka linnud - soovi korral. Küpseta detailid nagu ülal piparkookide retsepti juures viidatud. Jahuta. Pildil olevad linnud on tehtud ainult glasuurist.

 

Tähelepanekud:

- maja tegemiseks ei pea kasutama eelpool kirjeldatud piparkoogitaigna retsepti, küll aga tuleb silmas pidada, et maja saab teha sellisest taignast, mis oluliselt (st peaaegu üldse) ei kerki.

- kui kardad detailide purunemist, siis tee maja detailid pisut paksemad, kuid sel juhul on taigna kulu pisut suurem ning küpsemisaeg veidi pikem.

 

Maja detailide kaunistamine:

Vali välja sobiv muster, mille soovid maja katusele või/ja seintele kanda. Nüüd tuleb ära lugeda, kui palju jooni on selleks vaja detailidele tõmmata nii horisontaalis kui vertikaalis. Joonte tõmbamiseks kasuta tüllet (ehk otsikut) nr 1 ning väikest pritskotti. Pane kotti 1-1,5 teelusikatäit glasuuri. Alusta katuse detailidel äärt ümbritseva joone tõmbamist ning seejärel horisontaalsete joonte tõmbamist. Kui ühtepidi on jooned valmis, siis tee vertikaalsed jooned. Valmis ruudustik (vajab veel harjutamist:))-

 

 

nägi välja selline. Kui ruudustik on valmis ühele või mitmele detailile, hakka mustrit peale kandma, täpitades mustrit ruudustikku. Jälgi, et muster jääks kenasti sümmeetriliselt. Pärast mustri peale kandmist täida ära glasuuriga ülejäänud detail või detailid. Valmista selleks ette piisav kogus vedelamat glasuuri. Täida teine pritskott glasuuriga ja lõika ots maha (siin ei ole tüllet vaja). Alusta glasuuriga täitmist detailidel põhimõttel väljapoolt sissepoole.

 

Jäta detailid kuivama.

 

Kaunista maja teised detailid vastavalt oma soovile või välja valitud mustrile. Kaunista/värvi ka muud detailid - kitsed, jänesed, lumememmed, piparkoogimehike ja -tüdruk, kuused ja rong. Värvilise glasuuri saamiseks on kasutatud toiduvärve. Piparkoogirongi tegemisel on kasutatud sellist vormi . Seega, ilma vormita on keeruline teha, kui ise väga hea kunstniku käega ei ole. 

 

Selleks, et kogu kompositsioon kenasti kokku saaks on vaja mingit alust. Vabalt võib teha seda ka piparkoogitaignast (eelnevalt küpsetatud). Antud juhul on kasutatud väga suurt tordialust (12 mm paksust) läbimõõduga 457 mm. Esimese kihina on kantud martsipan (parim enne möödunud, kuid töötas veel) (sobib ka suhkrumass) ning kinnitatud veega. Teise kihina oli kantud palettnoa abil glasuur, kuna martsipan oli naturaalset värvi, mitte valge.  Ettevalmistatud alus jäta kuivama järgmise päevani. Oluline on jälgida, et pind jääks sile - vähemalt maja alune koht. Kui kõik detailid on kuivanud hakka maja kokku panema. Maja kokkupanemisel võib kasutada karamelli või glasuuri. Antud juhul on kasutatud glasuuri. Pane esmalt üks külg ja ots kokku. Ja siis teine külg ja ots. Kui need on kuivanud veidi, siis paned sisuliselt kaks L-kujulist detaili omavahel kokku. Jäta kuivama - st detailid on fikseerunud ja enam ei liigu. Nüüd tõsta maja (mis on hetkel veel katuseta) hetkeks külili ja pritsi glasuuriga kogu majaalune kontuur, mis kinnitub alusele. Tõsta maja koheselt alusel eelnevalt märgitud kohale. Jäta kuivama. Samal ajal nö kleebi glasuuri abil muud detailid - jänesed, kitsed, lumememmed, kuused, piparkoogipoiss ja -tüdruk. Nüüd kui maja on alusel täielikult kuivanud, siis kleebi glasuuriga maja katus - see on kõige raskem ja keerulisem osa. Tee seda ettevaatlikult, et ei suruks maja laiali või katusedetaile katki. Mõlemad katusedetailid tuleb kleepida korraga ja hoida pisut aega (ise hoidsin 6-7 min), et glasuur hakkaks juba kuivama ja katus ei vajuks laiali. 

Kui on soov saada sile aluspind nagu pildil, siis tuleb kogu kompositsiooni alus vedela glasuuriga täita ühe korraga, st ühest pritskotist. Samas on suure kotiga raske pääseda kitsastesse kohtadesse, selleks pritsi sellistesse kohtadesse glasuuri veidi rohkem ja abista laiali valgumist hambatikuga või muu sellise asjaga. Kui on soov tekitada järv, siis tuleb jäta sobiv koht glasuurimata, st jäävad servad.

 

Tähelepanekud:

- et täidetud pritskoti tülle ots ära ei kuivaks, pane lähedusse kõrgem pits, mille põhja on asetatud veega niisutatud pabersalvrätiku tükk. Asetades pritskotti vahepeal pitsi, saad kätt puhata ja hinge tõmmata:)

- sirgete joonte tõmbamisel on abiks, kui panna detaili alla ruuduline paber nii, et üks serv ja külg on täpselt asetatud ühe ruudu külgedega. Esmalt tõmba joon iga ruudu joone järgi ja pärast iga joone vahele veelkord joon, st sisuliselt jagad ruudu pooleks. Vertikaalsete joonte tõmbamisel käitu samuti, st esmalt ruudu järgi jooned ja siis vahejooned, nüüd näed, et oled ruudu jaganud neljaks, nii peabki.

- kui mõni horisontaalne joon katkeb, siis kasuta hambatikku ja korja see üles, et teha uus joon. Vertikaalsete joonte tõmbamiseks peaks olema saavutatud juba mingi rütm ning piisav surve glasuuri pritskotile, et vältida joonte katkemist. Nüüd on joonte parandamine väga keeruline.

- detailid, mis katad ühtlase glasuurikihiga, tuleb eelnevalt ääristada, nii väldid glasuuri maha valgumist.

- detaile vedelama glasuuriga täites arvesta, et glasuuri jätkuks terve detaili täitmiseks. Kui jätkub vaid poole jaoks ja kohe ei ole võtta teist täidetud pritskotti, siis jääb vahejoon näha.

- lase glasuuritud detailidel kuivada üleöö.

 

Jää on tekitatud 2016.a Oma Maitse Rita Osa poolt kirja pandud retsepti järgi. Tänud retsepti eest! NB! Algses retsepti kirjelduses kastrulisse õli ei lisatud.

 

Suhkrujää:

62,5 ml vett

100 gr suhkrut

32,5 gr glükoosi

0,5 tl toiduõli fooliumi määrimiseks

 

Kata ahjuplaat fooliumiga ja õlita see köögipaberi abil ühtlaselt. Mõõda kastrulise vesi, suhkur, glükoos ja toiduõli (0,5 tl). Aja keema ja keeda keskmisel-kõrgel kuumusel kuni segu vahutab ja suhkrutermomeetriga mõõtes tõuseb kuumus 150 kraadini. Kalla segu koheselt fooliumiga ettevalmistatud ahjuplaadile. Kalluta plaati, et suhkur laiali valguks. Lase jahtuda vähemalt toatemperatuurini ja lõika siis kääride abil või murra sobiva kujuga tükk.

 

Kui soovid, et jää alt kumaks sinist vett, siis tuleb jää alune osa pintseldada sinise toiduvärviga. Jäta kuivama mõneks tunniks kuni üle öö. Pärast kuivamist kata värvitud koht sobiva kujuga jäätükiga. Servad kinnita jällegi glasuuriga ajades seda pintsli abil laiali justkui jäält ära lükatud lumi.

 

Tähelepanekud:

- pulber toiduvärvi lahusta paaris tilgas viinas.

 

 

Nüüd kleebi maja katusele korsten. Maja katuseharjale pritsi suuremast sakilise otsaga tüllest glasuur. Soovi korral tee sama tüllega ka aluse ääred, alustades kompositsiooni tagant. Vajadusel  ja/või soovi korral kaunista veel täiendavalt oma kompositsiooni.

 

Arvesta, et kogu töö on väga ajamahukas ja vajab kuivamiseks aega. Alusta tööga juba advendiaja alguses, nii jõuad õigeks ajaks valmis. Tunne rõõmu tehtud tööst ja lase sel kaunistada oma kodu! Kauneid jõule!

Piparkoogid

Sel hooajal olin julgem kui varasematel ja astusin pisut oma tavapärase retsepti kasutamise rajalt veidi kõrvale. Miks? Sellepärast, et retsept mida kasutan juba 2007.a  on küll väga hea, kuid hing ihkas proovida ka teisi. Lisaks oli soov teha sel aastal ka pisut keerulisemad kaunistused, kui seda tavaliselt olin teinud.

2015.a detsembrikuu ajakirjas Oma Maitse ilmus Shvea Järveti artikkel pitsiliste käsitööpiparkookide kohta. Kui imeilusad need on! Seal samas oli ka apelsiniõhatusega piparkoogitaigna retsept, mis tundus huvitav ja nii saigi seda proovitud. Ei tea, kas ruumipuuduse või mõnel muul põhjusel on retsepti töökäigu kirjeldus saanud lühike ja seetõttu ka ebamäärane. Ma ei kahtle piparkoogi maitses, kuid sellisel kujul, nagu trükitud retsept oli, maitsesid paraku piparkoogid nagu tavalised küpsised - ei värvi, ei maitset ja lisaks sellele tõmbusid küpsetades ka kokku, st. väiksemaks... Kahjuks või õnneks, kadusid need kellegi kõhtu enne, kui olin valmis pilti tegema.

Järgmisena oli soov proovida teha ise kõrvetatud suhkruga. Retseptiks valisin siin blogis esitatu. Äädika lisamine tundus küll kahtlane alguses, aga mõtlesin, et ok, proovin. Tänud retsepti eest! Midagi ei ole öelda, maitsesid tõesti väga head! Kui tumedat siirupit ei ole saada, siis sobib see retsept väga hästi! Ja muidugi ei saanud ma jätta proovimata sama retsepti rukkipüülijahuga - said väga head piparkoogid. Kuna varasemalt olin teinud Santa Maria piparkoogimaitseainega ja see väga meeldis, siis lisasin mõned maitseained juurde algupärasele retseptile, need siis märgitud, et soovi korral lisada.

Pidil olevad piparkoogid on tehtud rukkijahuga, kaunistatud munavalgepulbriga tehtud glasuuriga ning läksid heategevuslikule kadripäeva laadale.

Retsept  (u 1 kg tainast)

300 gr suhkrut
1,3 dl keeva vett
150 gr võid
450 gr jahu (või 225 gr nisujahu ja 215 gr rukkipüülijahu)
1 tl söögisoodat
1/8 muskaatpähklit - soovi korral
1 tl nelki
0,25 tl vürtsi - soovi korral
0,25 tl jahvatatud pipart - soovi korral
1 tl kaneeli
0,5 tl jahvatatud kardemoni
0,5 tl jahvatatud kuivatatud ingverit
2 tl jahvatatud pomerantsikoort - soovi korral
1 spl hapukoort
1 tl äädikat (30%)
1 muna

Kaalu paksupõhjalisse potti (soovitavalt kõrgemat sorti ja segamiseks kasuta pika varrega silikoonlabidat/spaatlit) suhkur ja lase sulada (keskmine temperatuur pliidil), kuni värvus muutub tumeoranžiks- helepruuniks ja suhkur hakkab mullidega keema. Alanda kuumust poole väiksemaks (või tõsta hetkeks üldse tulelt ära) ja hakka, sel hetkel vähel haaval keeva vett suhkru hulka valama.   Ettevaatlik tuleb olla, kuna suhkrutemperatuur on kõrgem kui vee oma, mistõttu tekivad pritsmed.  Lisa siirupile kõik maitseained ja kuumuta vaevu keevana 3-4 minutit. Lase jahtuda (u 60 kraadini - tunned, et on soe aga ei põleta enam) ja lisa siis kuubikuteks lõigatud või. Sega, kuni või on sulanud ja segu täielikult emulgeerunud. Lase jahtuda toatemperatuurile. Lisa segule lahtiklopitud muna, hapukoor ja äädikas. Sega korralikult läbi. Kui soovid teha nisujahuga ja rukkijahuga piparkooke, siis jaga nüüd jahtunud segu pooleks  ja ühele osale lisa soodaga segatud rukkijahu ning teisele poolele soodaga segatud nisujahu. Kokku segatud taignad jäävad esialgu pehmemad kui rullimisvalmis poetainas, kuid külmkapis taignad tahenevad. Paki valmis segatud taignad toidukilesse ja jäta paariks päevaks külmkappi seisma - maitsestuma. Küpseta 180  (pöördõhk) kraadises ahjus 7-8 minuti. Tahkeks muutuvad piparkoogid jahtudes.

Tähelepanekud:

- juhul, kui kõiki vürtse/maitseaineid ei ole jahvatatud kujul saada, siis mõõda ained välja ja jahvata kas kohviveskis või purusta uhmris või lihtsalt pudrunuiaga ning sõelu läbi peene sõela. Suuremad tükid purusta uuesti ja sõelu läbi sõela.

- rukkijahuga tainas jäi tumedam kui nisujahuga tainas.

- rukkijahuga tainas võib jääda vormide külge, selle vältimiseks nö kasta vormi lõikeosa jahu sisse ja vormi siis piparkooke edasi.

- rulli piparkoogitainas laiali küpsetuspaberil või silikoonmatil, et ei peaks vormitud piparkooke eraldi plaadile tõstma, nii väldid vormituks muutumist. Vormitud piparkookide nö vahed korja noa või hambatiku abil ära, mätsi kokku ja rulli järgmisele küpsetuspaberilehele laiali.

- taigna kleepumist taignarulli külge saab vältida, kui kasutada rullimisel kas lisa küpsetuspaberit või toidukile. Võib kasutada ka jahu, kuid sellisel juhul muutuvad viimased piparkoogid kõvemateks kui seda olid esimestena valmistatud.

- taigen, mille rullimisel on kasutatud jahu, tuleks tarvitada, st küpsetada ära kohe, mitte jätta nt järgmiseks päevaks küpsetamiseks, sest see muutub külmkapis seistes kõvaks ja järgmisel rullimisel hakkab hoopis murenema, kuna täiendava jahu lisamisel on kaotanud oma elastsuse.

Gluteenivabad piparkoogid

Kuna on advendiaeg, siis on paslik panna kirja piparkoogitaigna retseptid. Seekord küll gluteenivabad. Retsept on leitud juba eelmisel hooajal, aga et lihtsalt kaotsi ei läheks, panen selle siia kirja. Retsepti autor on Lia Virkus ja avaldatud siin . Tänud retsepti eest! Maitse oli väga hea!

Taigen:
1 dl pruuni suhkrut
1 dl tumedat suhkrusiirupit
2 tl kaneeli
1 tl ingverit
1 tl kardemoni
0,5 tl jahvatatud nelki
125 gr võid
1 muna
1 apelsini riivitud koor
300 gr tatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
määrimiseks 1 muna soovi korral

Glasuur
1 munavalge
3 dl tahket mett või tuhksuhkrut (suhkrule lisa ka 1 tl sidrunimahla)

Kuumuta siirup ja suhkur potis keemiseni ning lisa maitseained. Lisa ka või ja kuumuta segades, kuni või on sulanud. Sega jahu küpsetuspulbriga läbi ning lisa koos muna ja riivitud apelsinikoorega väheke jahtunud siirupile. Sega ühtlaseks tainaks, lase jahtuda ja keera toidukilesse. Hoia vähemalt üle öö külmkapis.

Rulli tainas jahuga ülepuistatud laual laiali ja vormi meelepärase kujuga piparkoogid. Soovi korral määri pealt lahtiklopitud munaga. Küpseta 200 kraadises ahjus 7-10 min, olenevalt piparkookide suurusest. Lase jahtuda.

Glasuuri jaoks sega munavalge meega, kuni saad kreemja glasuuri. Olenevalt munavalge suurusest on ka mee või suhkrukogus erinev. Kaunista piparkoogid glasuuriga ja jäta kuivama.

Tähelepanekud:

- kindlasti tasub proovida teha toortatrajahuga. Tavalise tatrajahuga jääb maitse kergelt "liivateraline".

- tainas tasub rullida küpsetuspaberile ja seejärel vormida piparkoogid ning nö vormi vahekohad ära korjata, uuesti palliks vormida ja järgmisele paberile lahti rullida.

- kui tainas kipub kleepuma rulli külge, aga jahu lisada ei soovi, siis kata rullitav tainas teise küpsetuspaberilehega või toidukilega kuni oled saanud sobivalt õhukeseks, et piparkooke vormida.

Opera kook pistaatsipähklite ja šokolaadiga

Jah, tõesti Opera kook, mida nii kaua  aega olin tahtnud proovida teha. Miks? Ei oskagi öelda. Seltskond oli olemas ja koogitegu saigi alata. Kahjuks peab ütlema, et pilt näeb oluliselt parem välja, kui koogi maitse oli...:( Külalistele küll maitses - viisakusest kiideti:), aga ise olen väga kriitiline. Selge on see, et sellisel kujul kook kordamisele ei lähe, mistõttu ka retsepti lisada ei saa enne, kui on tehtud parandused maitse osas. Algretsept pärineb W.Curley raamatust Šokolaadi meistriklass.

Nüüd on Opera koogi retsept tuunitud ja asub Minitordid Eesti Vabariigi 99. aastapäevaks all.

Krüsanteemid

 

Sügis on krüsanteemide aeg. Ilusad suured lopsakad õied või veidi väiksemad. Ja need puhtad värvid. Nägin vorme (mis kahjuks osutusid suhteliselt kehvadeks, sest ei jäta puhast lõikeserva) ja oligi mõeldud ning töö alanud. Teadsin küll, et nii netis kui raamatutes on väga professionaalsed tegijad soovitanud kasutada hoopis silikoonvorme, aga soov teha ise oli tohutu:).
Töö käigus selgus, et päris nii lihtne vist ikkagi ei ole. Eriti siis, kui sul on ees päris lill. Tahtejõud võitis! Uurisin ka netist kuidas on tehtud. Suureks abiks oli see leht, kus oli tehtud küll ilma vormideta, aga südamiku tegemisel oli see oluline. Südamik saigi tehtud viidatud lehel näidatud õpetuse järgi ning suuremad kroonlehed vormidega. Töö on väga detailide rikas, mistõttu kulub nokitsemiseks üpris palju aega.
Värvimine läks suhteliselt kiirelt, vajalik oli vaid pika pintsliosaga pintslit. Järgmine kord teen lehed ka juurde, kui leian sobivad vormid.
 
 

Šokolaadililled

Seekordsed lilled on tehtud hoopis modelleerimisšokolaadist. Päris huvitav tooraine ja käitub pisut teisiti võrreldes martsipani, suhkrumassi või lillepastaga. Kuna toimuvad koolitusajad modelleerimisšokolaadi kohta ei ole hetkel sobivad, siis tuli iseseisvalt teha materjaliga tutvust. Kindlasti oli miljon viga mida tegin, kuid lõpptulemus sai enam vähem talutav:).

Sisuliselt tuli mass soojaks mudida, st et ta ei murdu vaid justkui venib. Siis võtsin väikse tüki ja rullisin seda õhemaks suhkrumassi rulliga. Jah, ta jäi sinna kinni, kuid õrnalt eemaldades ei murdunud ega veninud. Väga õhukeseks muidugi ei saanud rullida. Nii kroonlehed kui lehed on lõigatud välja lõikevormidega, mida kasutan lillepastaga töötamisel. Seejärel sai kroonlehtede ülemisi servi näppude vahel pisut õhemaks muditud-vajutatud. Kuna vorm oli suhteliselt kitsas, siis tuli väljalõigatud kroonlehti ülemisest servast ka pisut laiemaks venitada. Kroonlehtede koolutused on tehtud kokteilitiku abil. Samuti sai lehtede nö tekstuur tehtud kokteilitiku abil. Soojade käte vahel muutus mass üsna kleepuvaks ja muutis töötamise keeruliseks. Mind aitas see, et jätsin vahepeal kroonlehed nö kuivama kuni toimetasin lehtedega. Kokkuvõttes võin öelda, et meeldis sellega töötamine ja ei olnud nii keeruline kui algselt olin kartnud. Vähemalt on nüüd julgust kasutada modelleerimisšokolaadi ka edaspidi ning proovida teha teistsuguseid lilli.

Põdraliha ravioolid

Kui käes on ebatavaline tooraine, siis tuleks seda kasutada ka pisut teisiti kui tavaliselt ollakse harjunud. Seekord oli plaan teha ravioole. Pelmeene tegin esimest korda tudengipõlves, teinekord vist sugulasel Soomes külas olles ja kolmas kord.... . Ühesõnaga olen ma neid ikka päris mitmeid kordi teinud. Seekord ravioolid. Mis vahe on pelmeenil ja ravioolil? Mõlemal on lihapallike taignas:) Põhimõtteliselt on tegemist suhteliselt sarnaste asjadega. Peamised erinevused, mis retsepte lugedes on välja tulnud, on see, et pelmeenide taignasse käib lisaks jahule ka vesi ning kasutatava jahu erinevus. Pelmeenide puhul siis tavaline nisujahu. Ravioolide puhul kasutatakse nn kõvemat tüüpi (00) nisujahu.  Lisaks on erinevates raviooli taigna retseptides munakogus erinev - on neid kus on terve muna ja on neid kus on rohkelt munakollaseid. Pelmeeni taigna puhul sellist erisust märganud ei ole.

Pastataigna retsept pärineb Suurest kokaraamatust:
165 gr jahu
1/2 tl soola
2 muna

Kaalu jahu kaussi, lisa sool ja vajuta kuhjakesse lohk. Klopi lahti munad ja kalla jahu-soola lohku. Nüüd hakka kas kahvli abil või käega või mikseriga (taigna konksud) muna ja jahu kokku segama, kuni saad ühtlase sileda palli. Juhul, kui pall on kleepuv, lisa veidi jahu juurde, kuni enam nii kleepuv ei ole. Pane toidukilesse ja jäta vähemalt 30 min kuni 2 h seisma.

Samal ajal valmista täidis. Täidise retsept on seekord omalooming (ei käinud kusagil piilumas; kui  keegi tunneb, et algallikale on jäetud viitamata, andku teada!)

355 gr põdraliha
130 gr peekonit
0,5-0,6 dl vett
1/2-3/4 tl soola  (kui soolasemat siis 3/4 tl)
1/4 tl purustatud pipart
1 sibul

Puhasta põdraliha kelmetest ja tükelda veidi väiksemaks. Peekonil lõika kamar ära. Nüüd aja nii põdralihatükid kui ka peekon läbi hakklihamasina. Hinnalise lihakraami kättesaamiseks hakklihamasinast aja viimasena läbi veidi tahkunud leivaviil. Kui leivapuru hakkab juba välja tulema, peata masin. Peenestatud lihamassile lisa soola, pipart ja küüslaugupressist läbilastud sibul. Sega segu korralikult läbi. Lisa vesi ja sega veelkord läbi. Nüüd vormi käte vahel pallikesed (u sarapuupähkli suurused) ja tõsta need taldrikule oma aega ootama külmkappi. Hakka töötlema pastatainast. Mina kasutan selleks pastamasinat. Võta pool taigna kogusest ja vormi esmalt pall, siis vajuta lapikuks ja lase läbi pastamasina kõige laiema vahe. Voldi otsad keskele kokku ja lase veelkord samast vahest läbi. Juhul kui tainas on kuidagi kleepuv, siis tee käed vähese jahuga kokku silu tainas üle. Kui su tainas on mõnusalt sile, siis keera rullide vahe ühe astme võrra väiksemaks. Rulli paar korda läbi ja jällegi vahe väiksemaks kuni on jäänud veel 2 kitsamat vahet, nende vahel ära enam rulli.  Nüüd võta rullitud riba ja aseta kergelt jahusele lauale, jälgi, et tainas sinna kinni ei jääks! Tõsta taignariba keskele ettevalmistatud lihapallid jättes pallide vahele u 1,5 cm. Tõsta endapoolne taignaserv lihapallide peale ja vajuta kergelt näppudega lihapallide vahed omavahel kokku. Tõsta nüüd peale välimine serv ja vajuta pealmine tainas  kinni eelnevalt märgitud kohtades. Korda sama teise poole taignapalliga.  Kui tarvitad ravioole kohe, siis aseta keevasse vette ja keeda pärast pinnale tõusmist veel 4-5 minutit. Kui tarvitad hiljem, siis tõsta valmis vormitud ravioolid kandikule või muule alusele, mille saad tõsta sügavkülma. Pärast külmumist võib ravioolid karpi või grip-kotikesse kokku panna. Valmistamisel lisa külmunud ravioolid keevasse vette ja keeda pärast pinnale tõusmist 4-6 minutit. Kontrolli ravioolide valmidust selliselt, et tõstad ühe keevast veest välja ja lõikad pooleks - kui enam ei ole roosa, on valmis.  

Tähelepanekud:
- Juhul, kui su tainas ei kleepu hästi kokku, siis tee taignaservad pisut niiskeks.
- Et pastatainas laua külge ei kleepuks peaks olema seal piisavalt jahu, aga mitte liiga palju.

Madeleine koogid

Tänane retsept on kuulunud meie pere lemmikküpsetiste hulka juba päris tükk aega. Nüüd oli taas põhjust teha. Lihtsalt. Tegemist on prantsuspäraste magusate biskviitkoogikestega - madaleine, mis on parimad just samal päeval - pealt kergelt krõbedad ja seest pehmed. Traditsioonilises retseptis on kasutatud pähkleid, tavaliselt mandleid. Nendele koogikestele on iseloomulik just merikarbi kuju, mis tuleb vormist kus neid küpsetatakse.  Vormi otsides puutusin kokku väga erinevate vormidega, mis nime poolest olid kõik madeleine-vormid. Esimesena sai soetatud BonApetit kauplusest vorm ja hiljem Prismast (Oetker). Ilusama kuju saab just viimase vormiga, jääb mõnusalt reljeefne. Retsept ise on lihtne ja leitud YouTube'st (joyofbaking.com).

Retsept (36 tk)

3 muna ('a 63-68 gr)
120 gr suhkrut
30 gr pruuni suhkrut (või valget)
130 gr magedat võid
1/4 tl soola
1/2 tl küpsetuspulbrit
130 gr nisujahu

Sulata või ja jäta jahtuma. Kaalu valmis jahu ning lisa juurde sool ja küpsetuspulber, sega läbi. Kaalu suhkur või suhkrud vahustamisnõusse ning lisa munad. Vahusta korralikult tihedaks vahuks (suhkur peaks olema selleks ajaks täielikult sulanud, st näpuvahel katsudes ei ole tunda suhkrukristalle). Sõelu juurde jahu-soola-küpsetuspulbrisegu ja sega korralikult läbi. Kõige viimasena lisa sulatatud  või. Sega läbi ja jäta taigen seisma külmkappi vähemalt 1 h kuni 3 päeva.

Soojenda ahi 180 kraadini (pöördõhk). Määri vorm õli-jahu seguga (see on andnud parima tulemuse koogikeste parimaks kätte saamiseks vormist), selleks võta 1 spl väikse kuhjaga nisujahu ja 1,5 spl toiduõli. Sega kokku omavahel, segu peaks jääma selline voolav nagu on mesi. Nüüd pintselda sellega vorm ja tõsta teelusikaga igasse vormi tainast nii, et vorm oleks täidetud 3/4 ulatuses. Tõsta ahju küpsema 10-12 minutiks. Võta ahjust välja ja lase hetk jahtuda enne vormist eemaldamist. Paremaks ja õrnemaks eemaldamiseks kasuta silikoonspaatlit. Jäta koogikesed restile jahtuma. Jahtunult tõsta serveerimisalusele ja riputa üle tuhksuhkruga. Naudi samal päeval!

Tähelepanekuid:
- vormi määrimiseks võib kasutada ka lihtsalt toiduõli ja siis raputada üle jahuga. Üleliigne jahu raputada vormist enne taignaga täitmist välja.
- maitse andmiseks võib lisada nt sidrunit - ühe sidruni koor ja 1 spl sidruni mahla segada taignasse.
- kui oled tõeline maiasmokk, lisa taignasse 30 gr (2 spl) suhkrut rohkem.

Martsipaniga kaetud kohupiima-vahukooretort

 

Pärast erinevate tortide meisterdamast "avanes võimalus" valmistada soolaleiva peoks kahekorruseline tort. Seekord oli vaja vaid tort valmis teha, sest kaunistused olid juba olemas ja oma järge ootamas. Millegipärast on ikka nii, et kui on vaja torti teha, siis ühest küljest on palju ideid kuidas teha ja teisest küljest on kerge värelus, et milline biskviit seekord, et oleks hea ja mahlane. Viimaste aegade tegemised on näidanud, et parimaks on osutunud just üks retsept. Tean jah, et on olemas erinevaid retsepte biskviittaigna küpsetamiseks, aga juba mitmendat korda lähen ja otsin ikka just selle retsepti üles. Üheski varasemas postituses ei ole ma ilmselt maininud, et kondiitrimaailmas on  täpseimateks mõõtühikuteks ikkagi kuivainel gramm ja vedelikul milliliiter/detsiliiter. Retsept, mis näeb ette jahu dl ühikus on minu jaoks ebatäpne. See lihtsalt minu kiiks:) Seepärast on siin retseptides toodud mõõtühikuna välja kuivainete puhul gramm ja vedelike puhul dl. Kuigi tean, et 1 dl jahu on  60 gr, ilmneb ikkagi, et see on umbkaudne.

Biskviidi puhul on tegemist nn génoise-biskviidiga. Algne retsept on pärit Merle blogist, mis sai pisut mugandatud. Tänud retsepti eest Merlele - Schwarzwaldi kirsitort maitsest super hea!

Retseptis on toodud ainete kogused 18 cm läbimõõduga vormi kohta, sest igakord ma ei tee nii suurt torti. Pildil olev tort on tehtud 15 cm ja 20 cm läbimõõduga vormides.

Retsept:

Tordi valmistamist alusta võikreemist, mille võid teha juba paar päeva varem valmis.

Võikreem:

65 gr võid
48 gr suhksuhkrut
32 gr kondenspiima
2,7 tilka Ruf rummiessentsi

Vahusta toasoe või kuni selle kogus on suurenenud, lisa tuhksuhkur ja vahusta veel veidi. Nüüd lisa kondenspiim ja soovikorral essents või muud maitset (koorelikööri, brändit). Sega korralikult läbi. Säilib külmkapis hoituna. Võib hoida ka sügavkülmas. Enne tarvitamist peab saavutama toatemperatuuri, muidu ei saa kasutada.

Soovi korral võid valmistada järgmisena täidise nr 2. Kui ei soovi, jäta see osa vahele.

Täidis nr 2
250 ml head haput paksu kodust moosi või

129 ml nt haput kirsimoosi
129 ml vett
2,6 lehte želatiini

Pane želatiinilehed külma vette 10 min likku. Mõõda vesi ja moos potti ning lase keema. Lisa leotatud želatiin ja jahuta. Sega pidevalt, et jahtuks kiiremini.

Tordi söömisele eelneval päeval või hommikul valmista biskviit, kohupiima-vahukooresegu ja pane tort kokku. Enne biskviidi valmistamist tõsta külmikust välja võikreem, et see jõuaks saavutada toatemperatuuri pealekandmiseks.

Biskviit:
2 muna (M)
1 munakollane (M)
65 gr suhkrut
12 gr sulatatud võid
60 gr jahu
1/4 tonka uba

Pane ahi sooja 180 kraadi peale (pöördõhk).  Pane valmis 18 cm läbimõõduga vorm, mille põhi on kaetud küpsetuspaberiga. Mõõda kuumakindlasse kaussi munad, munakollane ja suhkur. Kaalu valmis või ja sulata. Kaalu valmis ka jahu kaussi, millele on asetatud sõel. Riivi jahu peale tonka uba. Jäta kõrvale. Pane potti 1/4 ulatuses vett (keev vesi ei tohi ulatuda kausini), tõsta peale muna-suhkruseguga kauss ja aja vesi keema ning jäta nõrgale kuumusele keema. Samal ajal vispelda muna kausis, kuni saavutab 45-48 kraadi (piisab 45 kraadi saavutamisest, üle 50 kraadi hakkab muna kuivama). Nüüd võta kauss poti pealt ära ja kalla munasegu vahustamisnõusse. Vahusta munasegu jahtumiseni. Kogu protsess on vajalik selleks, et munavaht oleks püsivam, tihedam ja ei vajuks nii kergelt kokku. Jahtunud munavahule sega õrnalt juurde jahu-tonkasegu. Võta paar lusikatäit muna-jahu segu ja lisa see jahtunud sulatatud võile. Sega läbi ja lisa siis ülejäänud muna-jahusegule. Kalla vormi ja küpseta 17 min. Biskviidi valmidust kontrolli kokteilitikuga, välja tõmmatu puutikk peab jääma puhtaks. Tõsta biskviit jahtuma. Jahtunud biskviit keera tagurpidi ja lõika kolmeks kihiks.

Täidis: kohupiima-vahukooresegu
315 gr kohupiima (5%)
158 ml vahukoort
45 gr suhkrut

Pane vahustamisnõusse vahukoor ja suhkur. Lase mõni minut seista  enne vahustamist- suhkru sulamisprotsess algab, vahustub paremini ja ei jää suhkrukristalle, mis hiljem vahustatud koort võivad vedeldama hakata. Sega vähel haaval juurde kohupiim. Tõsta segu hetkeks külmkappi ootele.

Niisutus:
128 ml piima või muud meelepärast vedelikku (suhkrusiirup/ siirupi-essentsi segu).

Kate:
170 gr martsipani.

Enne biskviidi lõikamist kihtideks keera see tagurpidi nii, et põhi saaks nüüd pealmiseks kihiks ja see jääb ka kokkupandud tordil pealmiseks kihiks. Tõsta üks biskviidikiht siledale alusele ja niisuta piimaga või muu meelepärasega.  Kata niisutatud biskviit 1/4 kogusega kohupiima-vahukooreseguga. Silu palettnoa või lusikaga nii, et kohupiima-vahukooresegust tekiksid  äärtesse nö kõrgemad servad, et moos välja ei valguks (kui kasutad moosi). Kata moosikiht veelkord 1/4 kohupiima-vahukoorekihiga. Nüüd aseta peale biskviit, mis on immutatud piimaga nii, et immutatud pool jääks vastu kohupiima-vahukooresegu. Vajuta käega õrnalt biskviit kohupiima-vahukooresegu vastu. Niisuta biskviit ka pealt poolt. Korda protsessi kohupiima-vahukooresegu-moos-kohupiima-vahukooresegu. Aseta peale viimane biskviidikiht jällegi nii, et niisutatud pool jääb vastu kohupiima-vahukooresegu. Vajuta käega õrnalt. Niisuta biskviiti ka pealt poolt. Samal ajal silu noa või palettnoaga tordi küljed siledaks. Võta võikreem ja kata sellega kogu tort - nii pealt kui külgedelt. Ära muretse, et võikreemi on nii palju. Üleliigse kaabid nagunii  ära. Jälgi, et tort oleks nii pealt kui külgedelt võikreemiga kaetult nii sile, kui vähegi suudad. Üleliigset võikreemi ära kaapides jälgi, et külgedelt ei tuleks kohupiima-vahukoore kreem välja - see hakkab hiljem martsipani sulatama! Kata tort pealt küpsetuspaberiga ja pane peale teine taldrik või mõni muu sile (mitte painduv) alus ja keera tort nö peapeale. Tõsta külmkappi  umbes 30 min. Samal ajal valmista ette alus, millele tordi asetad ning hakka martsipanimassi soojaks voolima. Mass on valmis rullimiseks siis, kui käte vahel tõmmates venib, mitte ei murdu lihtsalt pooleks. Kui võikreem on tahenenud on õige aeg martsipanimass lahti rullida. Nüüd tegutse kiirelt. Võta kapist oma tort, aseta alus vastu torti ja keera ringi, eemalda küpsetuspaber võiga kaetud pealmiselt kihilt. Tõsta lahti rullitud martsipan võikreemiga kaetud tordile ja silu pealt siledaks. Nüüd kiirelt ülemine serv - silu käega õrnalt. Vajadusel kergita veidi martsipani ja lase uuesti vajuda tordi küljele, ise samal ajal käega siludes ja järjest alumise serva poole liikudes. Kui kogu mass on tordile nö kinnitatud lõika üleliigne mass noaga ära u 0,7 cm kauguselt servast. Silu alumine serv veelkord üle. Järelejäänud massist vooli kas riba või pärlid ja kata sellega alumine serv. Nii riba kui pärlid saab kinnitada kergelt niiske pintsli abil tordile.  Pealt võib tordi kaunistada ka sulatatud šokolaadiga.

 

Tähelepanekud:

- biskviidi puhul võib või asendad ka mahedamaitselise toiduõliga, siis lisa 12 gr või asemel 2 tl õli;

- kui lõikad biskviidi vaid kaheks, siis kulub ka täidist vähem, arvesta sellega täidise valmistamisel;

- niisutus ei ole kohustuslik, kuid kohupiima-vahukooreseguga tordid kipuvad jääma ilma niisutuseta kuivaks;

- martsipani asemel võib kasutada ka suhkrumassi, kogus jääb samaks;

- kui soovid teha massist ka kaunistusi, siis on vajalik massi kogus veidi suurem. Antud kogusega saab katta tordi ja teha väikesed pärlid või riba alumise serva äärde;

- mida siledam on võikreemikiht, seda siledamalt jääb ka martsipanikate;

- kui martsipani kihi alla jääb õhumull - kasuta nõela selle, et õhk saaks välja;

 

Kohupiimaluiged

Midagi lihtsat, maitsvat ja efektset. Midagi sellist, mis võlus lapse südame esimesest pilgust. Lemmikud? Ilmselt:) või vähemalt ühed neist.

 

Tegemist on keedutainaga, mis on tegelikult väga lihtne, kui järgida teatud reegleid. Kahjuks ei mäleta, kas lapsepõlves I. Savi raamatus "Saiad, pirukad, koogid" toodud retsepti juures olid täpselt samad juhised või mitte. Tookord sai tehtud neid veel puuküttega praeahjus, mis on väga suur väljakutse. Ema oskas! Mäletan vaid seda, kuidas ma puulusikaga mune ükshaaval tainasse segasin. Ja muidugi seda, kuidas tuuletaskud kiirelt nahka pisteti. Just tuuletaskute nime all ma neid mäletangi. Ühel sünnipäeval nägin neid luikesid, kui ilusad nad olid! Väga kaua aega mõtlesin kuidas teha - küll läks tainas lörri, küll ei tulnud kuju õige. Lõpuks nad õnnestusid ja voila! siin nad on.

 

Retsept pärineb raamatust "Kuldne magustoidu raamat".

 

Tainas:

250 ml vett
90 gr võid
150 gr jahu
2 tl suhkrut
0,25 tl soola
5 muna (M suurus = 60 gr)

Kuumuta ahi 200 kraadini. Mõõda esmalt kõik koostisained valmis. Mõõda potti vesi ja või ning lase madala kuumusega pliidil keema tõusta. Sega väikeses kausis jahu, suhkur ja sool, lisa vee- ja võisegule ning keeda puulusikaga pidevalt segades, kuni tainas poti seinte küljest lahti lööb, umbes 5 minutit. Võta tulelt ja lase 5 minutit jahtuda. Lisa ühekaupa munad, sega pärast iga muna lisamist korralikult ühtlase massi saamiseni. Mune võib veidi jahtunud taina sisse segada ka mikseriga kasutades taina segamise konksu.

 

Kata nüüd 2 ahjuplaati küpsetuspaberiga. Täida suur sakilise otsaga kondiitrikott tainaga. Teise kotti tõsta umbes 3-4 spl (kuhjaga) tainast. Pane kõrvale. Tööta esmalt suure pritskotiga. Pigista plaadile pallike hoides tüllet hetke paigal ja tõmba veidi enda poole ning siis teed järsu liigutuse tagasi pallikese suunas, muidu tekib liiga pikk ja kitsas saba. Kujult peaks tekkima pisar, mis on veidi venitatud pikemaks. Nõuab mõned korrad harjutamist ja on käpas!

 

Nüüd kaelad. Väiksema koti ots lõika maha nii, et saaksid u 5 mm ava. Pigista pritskotti ja joonista tainaga ahjuplaadile justkui pisut pikaks veninud küsimärgi, mille ülemine ots on pisut rohkem sissepoole kaares ja alumine ots on sirge (hiljem kergem täidisesse torgata). Alusta ülemisest otsast ja lõpeta alumisega (lõpetamisel kiire ja järsk liigutus tagasi). Noka tegemiseks tee õrn liigutus väljapoolt sissepoole küsimärgi ülemise ots juures nii, et noka ja pea tainas puutuksid kokku.  Nõuab samuti harjutamist. Pärast paari kaela tegemist tuleb juba välja.

 

Kui kogu tainas on ahjuplaadile ära pritsitud pane plaadid ahju ja küpseta 10 minutut. Vähenda kuumust 190 kraadini ja küpseta veel 20 minutit, kuni taskud on õhku täis ja kuldpruunid. Ahjuust ei tohi avada esimese 25 minuti jooksul. Lülita ahi välja ja võta taskud ahjust. Tee iga tasku külje sisse väike pilu (noaga või kokteilitikuga). Pane taskud ahju tagasi ja lase 10 minutit kuivada. Tõsta ahjust välja ja lase täielikult jahtuda.

Lõika pealt 1/4-1/3 ulatuses kaan maha ja see omakorda pikuti pooleks. Tee nii iga taskuga.

Täidis:
200 ml vahukoort
400 gr kohupiima
3 spl suhkurt (triiki täis)

Vahusta vahukoor suhkruga ja sega sisse kohupiim.

 

Pane täidis pritskotti ja pritsi iga tasku (keha) sisse täidist nii, et tekib väike kuhjake peale. Nüüd tõsta maha lõigatud osa tagasi nii, et neist tekivad tiivad. Tasku laiemasse otsa ehk siis tiibade kumerama otsa poole lükka täidise sisse kael.

Raputa peale pisut tuhksuhkrut. Naudi kohe või mõne aja pärast.

 

 

Tähelepanek:

 

Taina valmistamisel on olulised need 5+5 minutit. Esimene 5 minutit seetõttu, et jahu saaks korralikult segatud vedelikuga ja ei jääks ühtegi tükki. Peab moodustuma ilus ühtlaselt sile pall. Teine 5 minutit seetõttu, et tainast jahutada. Liiga kuumale tainale muna lisamisel viimane hoopis hakkab küpsema, mistõttu hiljem taskud ei kerki õhku täis.

Küpsemisprotsessi esimese 20 minuti jooksul ahjuukse avamisel vajuvad taskud kokku ja enam tagasi ei kerki!

Keedutainas tuleb ära tarvitada koheselt veel leigena, st ära jäta seisma ning jahtuma. Töötab ka juhul, kui korraga saab küpsetada ühe plaaditäie, sel juhul ei tohi järgmist plaaditäit enne valmis pritsida kui eelmine on peaaegu küps. 

Luikede kaelad tasub eraldi küpsetada, muidu muutuvad liiga pruunikaks, nagu pildil.  

 

 

Sinepises koorekastmes põdralihahautis

Tänane retsept on midagi sellist, mida just igapäev ei tee. Võib ilmselt öelda isegi, et iga aasta ei tee ja seda mitte ajapuuduse põhjusel vaid just tooraine kättesaadavuse tõttu. Mul oli au puutuda kokku sellise erilise toorainega nagu seda on põdraliha. Lapsepõlves olen söönud küll metssealiha, põhjapõdraliha, aga päris oma Eestimaist põtra sellisel kujul küll mitte. Vorst ei kuulu siia alla:)

Hautis maitses tõesti väga hea ja liha oli mõnusalt pehme. Sai kohe suured kiidusõnad sööjatelt!

Retsept on pärit sellest blogist. Tänud retsepti kirja panemise eest! 

2 kg põdra kintsuliha või mõni muud meelepärane tükk
100 gr šampinjone
2 porgandit
2 sibulat
1 suur küüslaugupea
2-3 spl dijoni sinepit
2 dl köögikoort (sobib ka kohvikoor)
2 spl puljongikonsentraati või 1 puljongikuubik (soovitavalt mahetoode)
soola-pipart
praadimiseks õli ja võid
1 spl maisitärklist kastme paksendamiseks (soovi korral!)

Puhasta liha, lõika meelepärase suurusega (u 0,5 cm paksusega) viilud ning kuivata köögipaberiga. Prae lihatükid kuumal pannil õli ja või segus pruuniks, maitsest soola-pipraga ning aseta ahjupotti. Pane samale pannile, kus liha praadisid, sinep. Prae veidi, kraapides lihast jäänud hea kraami pannilt lahti. Lisa vett (nii u 200 ml) ja puljongikonsentraat või -kuubik. Keeda veidi ning kalla lihale. Hauta liha 180 C ahjus 1 tund.

Tükelda šampinjonid, porgandid, sibulad ja küüslauk sobiva suurusega tükkideks. Prae pannil või-õli segus šampinjonid, maitsesta soola-pipraga ning aseta kõrvale. Pruunista kergelt ka porgandid, sibulad ja küüslauk. Lisa kõik liha juurde ahjupotti. Keera ahi 150 C peale ja hauta veel u 2 h, aeg-ajalt kontrollides, et potis oleks piisavalt vedelikku.

Kui liha on pehme, võta pott ahjust ja sega juurde koor. Maitsesta lõplikult, lisades vajadusel juurde soola, pipart ja sinepit. Kui soovid paksemat kastet, siis paksenda seda veidikese maisitärklisega (tärklis segatud külma veega).

Moorapead

 

Me elus on nii asju, kui ka toite, mille nägemine, lõhn või söömine/maitsmine toovad meelde lapsepõlve/kooliaja mälestused. Minu jaoks on need moorapead, mis tuletavad meelde kooliaega, mil ülikooli raamatukogus sõbrannaga käisime. Pea alati sai käidud sealses kohvikus teed joomas ja midagi hamba alla otsimas. Maitset ma ei mäleta, sest minu lemmikud nad ei olnud, sõbrannal aga küll. Nüüd, pea paarkümmend aastat hiljem otsisin üht retsepti netist ja komistasin hoopis esmalt moorapeade otsa. Mõeldud tehtud. Eneselegi üllatuseks leidus lähikonnas veel neid, kellele meeldivad moorapead. Eks ma siis vahel rõõmuga neid teen, sest teha mulle meeldib rohkem, kui ise neid süüa. Retsept on lihtne ja töötab kenasti. Retsept leitud sellest blogist. Tänud retsepti kirja panemise eest! Algne retsept on arvestatud väiksema koguse peale, millest saab 12 tk.

Retsept:

Taigen:

114 gr nisujahu

4 tk muna (M suuruses)

96 gr suhkrut

Valmista ette kaks ahjuplaati kattes need küpsetuspaberiga. Pane ahi sooja 200 kraadi peale (pöördõhurežiimi puhul 180 kraadi). Moorapead valmistatakse nn bušee viisil, st munavalge vahustatakse 1/3 suhkruga ja munakollased 2/3 suhkruga. Seejärel segatakse vahustatud munavalge ja kollane kokku. Kui munavaht on ühtlaselt segunenud, lisatakse sõelutud jahu. Segatakse uuesti korralikult läbi, et ei jääks tainatükke ja samas ka kiiresti, et bušee ei vajuks kokku. Valmis tainas pane pritskotti (ümara otsaga tülle, või lõika kotil ots maha, et jääks u 1 cm ava) ning pritsi ümarad kuhjakesed läbimõõduga u 5,5-6 cm ja pane kohe ahju. Küpseta 8-10 min. Tõsta ahjust välja jahtuma.

Immutussiirup:

60 gr suhkrut
72 gr vett

Mõõda potti vesi ja suhkur ning keeda siirup. Jahuta toatemperatuurile.


Toorjuustukreem:

84 gr võid
68 gr toorjuustu
48 gr tuhksuhkurt

Mõõda kõrgemasse kaussi või, tuhksuhkur ja vanillisuhkur/pasta. Vahusta heledaks kohevaks massiks. Sega käsitsi või mikseriga (aeglasel kiirusel) juurde toasoe toorjuust, kuni see on võimassiga segunenud. Ettevaatust - üle segamisel muutub toorjuust vedelaks.

Šokolaadiglasuur:

96 gr šokolaadi (soovitavalt tumedat)
14 gr toiduõli

Pane tükeldatud šokolaad kaussi ja lisa toiduõli. Sulata vesivannil kuni šokolaad on sulanud. Jahuta pisut ja jäta ootele.

Nüüd immuta siirupiga bušee need pooled, mis käivad omavahel kokku ehk siis need lamedad pooled, mis olid vastu küpsetuspaberit. Pane lusikaga või pritskoti abil pooltele bušeedele toorjuustukreem ja suru õrnalt teine pool sinna peale. Kui kõik on valmis, siis hakka moorapäid kastma ükshaaval toatemperatuuril šokolaadi sisse nii, et vaid pealmine pool saaks šokolaadiga kaetud. Tõsta taldrikule ja seejärel külmkappi tahenema. Kui šokolaad on tahenenud, lase hea maitsta. Toidukilega kaetult säilivad külmkapis paar päeva.


 

 

 

 

 

 

Daaliad

Võttis aega, mis võttis ja lõpuks said nad ka valmis. Muidugi käisin ma tööprotsessi vahepeal vaatamas netis, kuidas nad ikka päriselt välja näevad. Uurisin põhjalikult ka päris lille. Proovisin erinevaid lõikureid (raamat soovitas roosi lõikevorme), kuid töö käigus osutusid parimateks hoopis universaalse lehel vormid.

 Esmalt on valmistatud südamik, siis kasutatud karikakra pitsatvormi ja edasi juba universaalse lehe lõikevormi.

Esimese tegin ilma kroonlehtede tekstuurita - ilus sile. Läike südamikule andis laps, kes kuivamise ajal tahtis seda nuusutada ja juhuslikult ka keelega limpsas.  Mis odav viis läike andmiseks:). Maitses magus ja oi kuidas ta soovis seda pidevalt nähes nuusutada. See daalia jääb kindlasti mulle.

 

Struktuuri andmiseks kroonlehtedele kasutasin hetkel veiner pulka kuna päris õiget veiner´it ei leidnud Eestis müüdavat. Veel värvimata daaliatel paistis tekstuur õrnalt välja. Värv tõi aga tekstuuri väga hästi esile. Kuigi tehtud daaliad ei ole identseid ehtsate lilledega, näevad nad minu jaoks siiski efektsed välja.

 Lõpuks värvimine. Kokku valmis neli daaliat - kolm roosakas punases toonis ja üks kollane.

Kui palju kulus aega? Ei mõõtnud seekord enam. Omajagu. Kaks algust, st südamikku koos esimese ringi kroonlehtedega viskasin ära. Need olid siis nö vale vormiga tehtud. Pärast sobiva vormi leidmist läks tegelikult kiirelt. Lihtsalt kroonlehti tuli palju teha. Korraga sai välja lõigata  2 tükki, need siis vormida ja ootele. Kiirelt järgmised. Kui ühe ringi jagu oli valmis (st 14-24 tk ), siis kleepisin südamiku külge. Rohkem kui kaks ringi kroonlehti järjest teha ei saanud. Tahtis kuivada vahepeal, muidu oli oht, et kukuvad needki ringid küljest ära. Isegi kahe ringi kroonlehtede puhul kuivatasin neid nö pea alaspidi. Piltidelt ei ole küll näha, aga kõigile on tehtud ka tupplehed, mis ei ole identsed ehtsatega. Eesmärk oli katta kuidagi seda tohutut põhja, sestap on lihtsalt roheline alus.

Lihtne hele leib

Leib, me igapäevane pala.

 

 

Lisan oma retseptikogusse ühe tõeliselt lihtsa heleda leiva retsepti. Meie pere nimetab seda koduseks sepikuks, kuna valmistatud on see mitmevilja jahusegust. 

 

Retsept pärineb raamatust "Kuidas küpsetada leiba" , mille autoriks on Emmanuel Hadjiandreou ja on  tõesti hea. Sobib ka neile, kel on väike kartus pärmitaigna ees. Samal põhimõttel kui seda sepikut, teen ka tavalist pärmitainast. Hüvasti pikk sõtkumine!

Kuigi retseptis on antud kivijahvatusega täisterajahu, sobib suurepäraselt VeskiMati mitmevilja jahusegu. Vedeliku kogust on pisut vähendatud, sest jahud imavad vedelikku erinevalt. Sellise vedeliku kogusega olen saanud parima tulemuse. Küpsetamiseks kasutan u 1,2 l vormi (põhjamõõdud 8,5cm*17 cm).

Retsept:

300 gr mitmevilja jahusegu
1 tl soola
3 gr presspärmi või 3/4 tl kuivpärmi
200 ml +1spl sooja vett (käesoe)
10-15 gr võid vormi määrimiseks

Sega väiksemas kausis jahu ja sool ning tõsta kõrvale. See on kuivsegu.

Kaalu suuremasse kaussi pärm ja lisa sellele vesi. Sega, kuni pärm on lahustunud. See on tainavedelik.  Nüüd lisa kuivsegu vedelsegule. Sega esmalt puulusikaga ja siis käega, kuni moodustub ühtlane tainas. Kontrolli, et kõik koostisained on põhjalikult segunenud. Kata kausiga, milles oli kuivsegu. Lase 10 min kerkida.

 

10 minuti möödudes võib hakata tainast sõtkuma. Ära võta tainast kausist välja. Tõmba külje pealt tükk taiast keskele ja vajuta. Keera kaussi veidi ning tee sama. Korda sama veel 8 korda, kuni ring peal. Kogu protsessi peale ei tohiks kuluda rohkem kui 10 sekundit ja tainas peaks muutuma tihkemaks. Kata kauss uuesti  ning lase 10 minutit kerkida.  Korda eelpool kirjeldatud protsessi sõtkumise kohta 4 korda. Pärast viimast sõtkumast kata kauss uuesti ja lase kerkida tund aega.

 

Kui tainas on paisunud kahekordseks, suru sellest rusikaga liigne õhk välja. Puista tööpinnale jahu. Võta kausist tainapall ning aseta tööpinnale. Suru pall hellalt lapikuks ovaaliks. Voldi ovaali parem serv keskele ja siis vasak serv. Suru servad keskele kokku. Tainas peaks nüüd olema enam-vähem nelinurkse kujuga. Nüüd hakka tainast pätsiks vormima. Venita kolmandiku jagu serva üles ja vajuta keskele kinni. Tee nii ka vastas servaga. Jälgi, et tulemuseks oleks sile ja suhteliselt lame päts, mis on enam-vähem vormi suurune. Keera ühenduskoht allapoole ja aseta päts võiga määritud vormi. Kata vorm pealt kas suurema kausiga või näiteks toidukilega ja lase kerkida kahekordseks - umbes 30-45 min. 

 

Umbes 20 min enne küpsetama asumist kuumuta ahi 240 kraadini (kui ahi ei võimalda nii kõrget kuumust, siis vali oma ahju maksimaalne kuumus). Pane röstpann või kõrgema servaga ahjuplaat alumisele restile või siinile soojenema. Varu klaas vett (250 ml) ja aseta kõrvale. Kui tainas on kerkinud, eemalda vormilt kauss või kile. Aseta päts vormiga eelkuumutatud ahju, vala vesi kuumale pannile ahju põhjas, et tekiks aur ja alanda kuumust 200 kraadini (pöördõhurežiimi puhul 180 kraadini). Küpseta 35 min või kuni päts on kuldpruun. Et veenduda, kas päts on küpse, kalluta see vormist välja ja koputa põhja pihta - küps leib kõlab õõnsalt. Vajadusel küpseta veel paar minutit. Valmis leib aseta traatrestile jahtuma. Jahtununa säilitan ma kas toidukilesse keeratuna või siis väikses kilekotis. Maitsvat sepikut!